VIDEO | Venemaa ÜRO-saadik hurjutab Eestit: teil valitseb tugev tsensuur
(127)Kui aga sõna sai Venemaa alaline esindaja ÜRO juures, diplomaat Dmitri Poljanski, pöördus üritus sootuks pahupidi, ning Venemaa esindaja hakkas Eestile lugema loengut meediavabaduse asjus.
Poljanski süüdistas Eestit näiteks venekeelse meedia tagakiusamises ja ajakirjanduse tsenseerimises: venekeelne elanikkond ei saavat meedias väljendada oma tõelist meelsust, venekeelse ajakirjanduse tegemine olla sisult võimatu. Oma sõnade kinnituseks kirjeldas ta mullu suletud Sputniku juhtumit, hinnates selle rünnakuks sõnavabaduse vastu.
"Venemaa käitus ÜRO Julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel istungil kahjuks taas vanade halbade traditsioonide järgi. Ehk püüdis päris probleemile lahenduse otsimise asemel loopida ebaadekvaatseid süüdistusi hoopis sõnumitooja ehk antud juhul Eesti pihta," ütles Delfile Eesti eurosaadik Urmas Paet.
"Istung oli ette nähtud Valgevene traagilise olukorra arutamiseks, kus juba mitu kuud on rahutused ning Lukašenko režiimi repressioonid oma rahva vastu. Kuid selle asemel, et tegelikust probleemist rääkida, asus Vene esindaja hoopis Eestit laimama. Esitades jaburaid väiteid, nagu Eestis ei saaks vene keelt rääkivad inimesed avaldada ajakirjanduses oma tõelist meelt ning väljaütlemised on tugevalt tsenseeritud. Lisaks arvas Vene esindaja, et rahvusvahelist tähelepanu tuleks pöörata hoopis Eesti meediavabadusele ning teatas, et Eestis toimub venekeelse rahvusvähemuse õiguste räige rikkumine.
Need Vene esindaja valed on eriti grotesksed olukorras, kus Vene režiim vahistas eilsetel kogu Venemaal toimunud meeleavaldustel vähemalt 3100 inimest ning politsei kasutas inimeste vastu jõhkrat vägivalda. Lisaks opositsiooniliidri Navalnõi värske vahistamine ning toetus Lukašenko režiimile Valgevenes," meenutas Paet.
"Kõige selle tõttu oleks Vene esindaja sõnavõtt ÜRO Julgeolekunõukogus lihtsalt piinlik, kui olukord inimeste represseerimisel Venemaal ja Valgevenes poleks lihtsalt nii traagiline."
Asi polnud Sputniku sisus
„Olgugi et Vene Föderatsiooni ametisikud soovivad jätta muljet justkui piiraksid Eesti võimud meediavabadust, pole see sugugi nii,“ selgitas toonane välisminister Urmas Reinsalu Sputniku sulgemist 2019 aasta detsembri lõpus.
Rahapesu Andmebüroo rakendas sanktsioone Sputnik Eesti emafirmale Rossija Segodnjale.
„Sputniku ajakirjanduslik sisu ei oma finantssanktsiooni rakendamise seisukohalt tähtsust. Määrav oli Sputnik Eesti emafirma peadirektor Dmitri Kisseljovi roll Ukraina ründamisel ning tema isiklik seotus ja kasusaamine Rossija Segodnja tegevusest. Lähtudes Dmitri Kisseljovi vastu kehtestatud Euroopa Liidu personaalsetest sanktsioonidest külmutasid Eesti pangad (2019. aasta - toim) oktoobri lõpus Rossija Segodnja pangaarved. Detsembris informeeris Rahapesu Andmebüroo füüsilisi isikuid, kellel on töölepinguline või võlaõiguslik töösuhe Rossija Segodnjaga, et teadlikult sanktsioonide all isiku heaks töötamine või talle teenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse,“ seletas Reinsalu protsessi.
„Kogu Venemaa pea peale keeratud retoorika juures ei tohi me unustada tegelikku põhjust nendele sanktsioonidele. Vene Föderatsiooni tegevus Ukrainas oli rahvusvahelise õiguse rikkumine. Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ning mõistab hukka Vene Föderatsiooni agressiooni,“ lisas minister.
