ERISAADE | Reformi läbirääkija: varia rubriiki on jäänud mõlema partei olulised valimislubadused

Uue valitsuse kokkupanijatel on jäänud arutada 20% teemasid. Aga kõneluste lõppu on lükatud keerukamad küsimused, kus kohe kokkulepet ei saadud.

Delfi „Erisaade” teeb vahekokkuvõtte koalitsioonikõneluste kulgemisest. Stuudio liinil on Reformierakonna läbirääkimiste delegatsiooni liige Mart Võrklaev, kes seletab, kus maal ollakse ja mida uut on Keskerakonnaga loodava valitsuse tarvis kokku lepitud. Aga esmalt räägib vaid umbes aasta riigikogusse kuulunud Võrklaev, kuidas ta on kerkinud paljude teiste rohkemgi tuntud Reformierakondlaste asemel valitsuse moodustamise võtmeisikuks ehk poliitikaelu praegusse absoluutsesse keskmesse. Saatejuht on Raimo Poom.

Reformierakonna läbirääkimiste delegatsiooni liikme Mart Võrklaeva hinnangul ollakse Toompea lossi laua taga päris hea tempoga edasi liigutud.

„Kui võtta teemade ring, siis võiks öelda, justkui 80% teemadest on üle käidud. On jäänud teemad, mis oleme lükanud n-ö varia rubriiki, kus me pole kokkuleppele jõudnud või on vaja läinud täiendavaid andmeid. Need on lükatud lõpu poole, et asjadega edasi minna. Oluline on meelde tuletada, et lõplikult on kokku lepitud siis, kui kõik on kokku lepitud,” seletas Võrklaev.

„Kui aga töörütmi vaadata, siis see on olnud väga intensiivne. Pikad päevad, arutelud on olnud väga detailsed. Kuigi kokkulepe oli, et koalitsioonilepe tuleb üldsõnaline, siis taustal käib väga kõva arutelu, asjade läbirääkimine ja kaardistamine. Et kuidas me asjadest aru saame ja kuhu poole liigume.”

Parteid, mis valitsuse läbirääkimistel ei osale, on juba jõudnud sealt kostvaid sõnumeid arvustada: sealt ei tule palju uusi asju, kõik jääb nii, nagu on. Mis on Võrklaeva arvates siis selgelt uued asjad ja teistmoodi asjad, milles loodav koalitsioon on kokkuleppe saavutanud?

„Eks need erakonnad, kes valitsust kokku ei pane, hakkavadki opositsiooni tööd tegema, hinnanguid andma ja rääkima, mis peaks teistmoodi olema,” viitas reformierakondlane, kelle sõnul paneb ametist lahkuva valitsuse pärand uute asjade tegemisele piirid peale. „Läbirääkimistele seab oma piirid rahandusminister Martin Helme poolt pärandatud väga suures miinuses riigieelarve. See võtab natuke võimalusi maha kiiresti oma põhilisi valimislubadusi käivitada.”

„Aga et mitte pugeda meile pärandatu taha, siis kindlasti oluline on kultuuri muutus. Soovime liikuda avatuse poole ja see, kus iga nädal või paari nädala tagant oma riigis või väljaspool kedagi solvati, see jääb ära. Kultuuri muutus on väga oluline, kuidas inimesed oma riiki ja valitsusse suhtuvad. Teine pool on ettevõtjad ja avatus nende poole, eriti kriisi ajal. Selleks on sihitud ja arusaadavad meetmed. Mis alustel toetusi jagatakse, kas võrdselt või on seal mingid allhoovused. Kindlasti tahame teha toetusmeetmeid sihitult, kaalutletult, läbipaistvalt. Samuti euroraha kasutamisele võtmisel soovime ettevõtjatele rohkem tähelepanu pöörata,” lausus Võrklaev.

Konkreetselt viitas ta aga lubadustele kliima ja energeetika vallas. „Oleme koalitsioonileppesse sõnastanud kokkuleppe, et Eesti saab 2050. aastal kliimaneutraalseks, see saab riiklikuks eesmärgiks. Plaani lõpetada põlevkivi kasutamine elektritootmiseks aastaks 2035 ja põlevkiviga energeetikast väljuda aastaks 2040. Need on selged suunad, et liigume puhtama keskkonna, rohelisemate energialahenduste poole.”

„Aga selleks et sinnapoole liikuda, peame viima Ida-Virumaal läbi pöörde. Selge on see, et seal ei saa keegi jääda töötuks ja peame seal looma uued võimalused. Kui tahad suured muutused ette võtta, pead neid ka toetama,” lisas ta.

Kuna Võrklaev mainis pärandiks saadavat suurt eelarvemiinust, siis kuidas kavatseb uus valitsus seda parandada, arvestades, et konservatiivne eelarvepoliitika on Reformierakonna vaadete osa? Küsimuse peale, kust kokku võetakse, märkis võrklaev, et plaane tehakse ja mõeldakse, kuid konkreetsed sammud selguvad valitsuse tööle hakates.

„Koalitsioonilepingus oleme seadnud eesmärgiks riigieelarvega tasakaalu poole liikuda ja seda teha kiiremini, kui täna plaanis on. Seda enam, et tänases plaanis on mõeldud kärpekohad, mis pole reaalsed. Näiteks riigiasutuste majandamiskulude 50% kokkutõmbamine. See ei ole reaalne,” leidis Võrklaev.

„Kärpekohti ja plaane kindlasti tuleb. Hetkel käivad läbirääkimised, kuid reaalseid samme saab astuma hakata ikkagi siis, kui valitsus on kokku pandud ja saab hakata tegutsema. Aga taustal me täna juba mõtleme ja vaatame, viime end detailsemalt eelarvega kurssi, töö käib. Kokkuhoiukohtade otsimine või prioriteetide muutmine, see käib meil.”

Kuna Võrklaev mainis huvitavat varia rubriiki, kuhu on lükatud käbirääkimistel keerukamaks osutunud teemad, seletab ta, mis seal sees on. Tema jutust tuleb välja, et erakondadel on läbirääkimiste viimasel sirgel vaja ära klaarida mõlema olulisemate valimislubaduste saatus. Ja see puudutab suurt raha pensionisüsteemis.

„Peaksime täna-homme nende varia teemadeni jõudma. Samuti on seal mitu rahalist teemat, näiteks meie üks lubadus ja soov, et keskmine vanaduspension tulumaksuvabana hoida. Koalitsioonipartneri poolt on kindlasti küsimus pensionite tõstmisest. Lisaks on eurorahateema pandud tänase päeva peale, et vaadata üle selle prioriteedid. Valitsus on teatud otsused teinud, aga uuel valitsusel on võimalik neid üle vaadata ja teatud detaile muuta,” tõi Võrklaev esile.

Aga samuti on jäänud kõneluste lõppvooru otsus, mida edaspidi teha igal aastal ohtralt kriitikat ja arvustamist pälviva nn katuseraha jagamisega.

„Varia rubriigis on ka katuserahad nimetatud. Reformierakond on olnud sellisel kujul katuserahade jagamise vastu. Ma isiklikult olen ka olnud kriitiline ja ei arva, et nad sellisel kujul regionaalsele arengule kaasa aitavad. Summad on kogumis suured, kuid kui see 10 000 kaupa laiali puistata, siis liiga palju regionaalarengut sellega ei tee. Ehk võiks sellest teha kaasava eelarve riigieelarve juures või siis innovatsioonifondi omavalitsustele. Selle mõtte ma välja pakun, kuid teades, kui palju katuseraha emotsioone on igal aastal tekitanud, tuleb vaidlus tõsine,” rääkis ta.

Saate lõpus nentis esimest korda riigi võimuliidu moodustamise juurde sattunud Võrklaev imestust, et ministrikohtade ja nimede arutelu pole tõesti enne sisulistes teemades kokku leppimist üldse mainitudki. „Kui ma varem polnud läbirääkimiste juures olnud, siis arvasin ka, et ju need asjad on ikka kokku lepitud. Aga tegelikult on ka nii, et räägime läbi teemad ja siis jõuame reaalselt ministriteni. Täna pole ministrikohti arutanud, aga jõuame sinna lähipäevil, sõltuvalt sellest, kuidas saame sisu kokku lepitud,” lausus ta ja muigas: „Mõned päevad peame leppima veel ajakirjanike ja ettevõtjate pakutavate variantidega.”