Washington 24 tundi enne uut presidenti. Kõikjal on rahvuskaartlased, kes omavahel nalja heidavad washingtonlaste üle; FBI-teenistujad, kes autodes kohvi lürbivad ning liiga pikalt ühte kohta seisma jäävalt uitajatalt küsivad “Can I help you ma’am?”
Presidendi ametisse vannutamine on ameeriklastele rahvuspüha mõõtu. Kalendrissegi märgitud pühana, aga mitte küll päriselt vaba päevana. Üks väheseid neist, mida tähistatakse kõikides kultuuriruumides. Samasse kanti (MLK-päev on kalendris liikuv) maandub igal korral ka Martin Luther Kingi päev, mida mitte kõik osariigid ei tähista.
Sel korral on kõik teisiti. Pidi olema juba seda koroonaviirusegi tõttu, sajad tuhanded inimesed, kes muidu DC-sse selleks puhuks kohale tulevad, pidid jääma tulemata. Aga linn pidi siiski kaasa tähistama, baarides olid juba valmis mõeldud signatuurkokteilid - “We the People”, “Madam”, “Ridin’ with Biden”. Kapitooliumi rünnak jaanuari alguses on toonud USA pealinna demokraatia võidupühaks, kus tulevane president rahva ees oma vande annab, terroriohu, sõdurid, tõsise välimusega töökoerad, kõrged aiad ning lõputud piirangud.
Päev enne vannutamise tseremoonia pidas Biden kõne Lincolni memoriaali juures, meenutades neid, kes on koroonaviiruse tõttu oma elu kaotanud. Washingtoni peakatedraali kell lõi 400 korda, kord iga tuhande ameeriklase jaoks, kes on oma elu kaotanud. Lincolni memoriaali juurde jäävalt tiigilt - sellelt samalt, mille ees pidas kuulsa “I have a dream” kõne eelpool mainitud Martin Luther King juunior - võis vaadata tuledemängu. Või õigemini said seda teha vaid valitud inimesed.
Memoriaali lähedale jäävale mäejalamile, kust algasid tõkkeaiad, olid eile õhtul kogunenud kümned linlased. “Lootsime näha Bideni eskorti,” sõnas Penny, kes oma abikaasaga paarkümmend aastat juba DC-s elanud. Neil vedas, sest Bideni vägi tõepoolest kihutas vaikusesse mattunud kesklinnast memoriaali suunas, möödudes ka pargist, kus nad istusid.
Mõlemad võtsid kätte nutitelefonid ja avasid CNN-ist otsepildi sellele, mis aia taga, tiigi ja memoriaali juures toimub. See oli otsekui metafoor Washingtonile - võim nii lähedal, aga tegelikult kaugel. Nimelt pole DC elanikel senatis hääleõigust ning linna föderaal- ning linnavõimud on üksteisest karmilt lahutatud erinevate käsuahelatega. Viimast on peetud ka üheks põhjuseks, miks Kapitooliumi jalamil said sündmused eskaleeruda.
Liialdatud piirangud
Eile Washingtoni jõudes rikastasid tänavapilti betoontõkked ja filmilikud kollased kuriteopaiga lindid. Kaootiliselt ringijooksvad ajakirjanikud, kes koeratega jalutajatelt intervjuusid palusid. Tavaliselt on vannutamistseremoonia ajaks kogu Kapitooliumi ette jääv Mall rahvast täis, nüüd eraldas pealtvaatajaid Kapitooliumist lähimas kohas 500 meetrit sõdureid ja tehnikat.
Linna korda tagama toodud eriväelased on jaganud linna tsoonideks - punaseks ning roheliseks. See ulatub üle kvartalite ning inimesed, kes tsoonis sees elavad või tööl käivad, avastasid eile õhtul üllatusena, et nende kodutee on lukku pandud. Metroo linnas sõidab, aga kilomeetrite viisi ei peatu, autoliiklust linnasüdames ei ole. Washingtoni laiad avenüüd on otsekui ulmefilmist, kus longivad üksikud inimesed.
Kohalike hinnangul on piirangud liiga karmid. “Ma elaksin nagu Berliini müüri sees,” ütles üks tudeng, kes linnas õpib. Ajakirjanikud võrdlesid omavahel olukorda sõjatsooniga. On ka sõdureid linnas üle 25 000, rohkem kui ameerika vägesid Afganistanis või Iraagis hetkel.
Tõsi, sõdurid on toonud kohalikele ohutunde. Samal ajal pole selge, millal automaatidega laigulised mehed linnast lahkuvad. Esialgu pidid piirangud lõppema neljapäeval, päev pärast vannutamistseremoonia lõppu. Eile õhtul teatas DC linnapea, et mingil kujul piirangud jäävad veel mõneks ajaks, kuni julgeolekuasutuste hinnangul on olukord stabiilne.
Elu linnas seisab
Kui Euroopas ja Eestis sai nautida suvel siiski enam-vähem tavapärast elu, siis USA-s ja Washingtonis on koroonameetmed vankumatult paigal seisnud alates märtsist. Linn on täis tühje rendipindu, kus enne tegutsesid populaarsed restoranid. Nüüd rikastavad linnapilti vineeriga kaitstud vaateaknad, et võimalike rahutuste korral poesisu puutumata jääks.
Kõik, kes vähegi saanud, on linnast lahkunud. Kes soojemasse osariiki, kes lihtsalt maale, kus toidupoes käimist ei saada automaatidega meeste-naiste küsimused.
Washington toetab Bidenit, aga temalt oodatakse palju. Tuntakse, et neli aastat Trumpi on vaja ümber pöörata, võideldes samal ajal majanduslangusega, milles terve maailm viiruse tõttu seisab. Ameeriklastele omase optimismiga usutakse, et neljapäevast algab USA-s uus, aga samas ka vana, ajajärk.
Sõud peab aga saama! Seeasemel, et võimalike julgeolekuohtude tõttu suurem osa vannutamistseremooniast ära jätta, läheb 46. presidendi inauguratsioonitseremoonia ajalukku neist kõige enam inimeste igapäevaelu mõjutanud spektaaklina. Rahva arvelt.
