Gjerdrumi omavalitsust hoiatati varinguohu eest juba pelgalt kolm aastat hiljem, 2008. aastal, teatab kohalik ringhäälinguorganisatsioon NRK. Kolmapäeval piirkonda tabanud laastava maalihke tagajärjel jäi kadunuks kümme inimest, kellest kaks on leitud surnuna.
Omavalitsust informeeris toona oma murest hüdroloog Steinar Myrabø, kes töötas sel ajal Norra riigiraudteede peainsenerina hüdroloogia alal. Myrabø ütles vallaesindajatele, et piirkonnas võib esineda erosiooni ja pinnas võib halvimal juhul variseda.
Myrabø sõnul keeldus Gjerdrumi omavalitsus aga tasuta konsultatsioonidest ega otsinud lahendusi sadevee kogumiseks.
Tõsiseid probleeme täheldati esmakordselt 2008. aastal, kui Tistillbekkenjoki jõgi tõusis üle kallaste ja põhjustas märkimisväärseid erosioonikahjustusi. Toona ütles Myrabø kohalikule ajalehele Ullensaker Eidsvoll Blad, et üleujutusest tingitud probleemide põhjuseks olid Nystuliasse ehitatud majad.
"Ma arvan, et kogu ehitamine tuleks peatada, kuni probleem on lahendatud ja toimiv tulevikuplaan koostatud," märkis Myrabø ajalehele toona.
Juhtunu järel lisati piirkonna tsoneeringukavva vihmaveesüsteem, ent mingil põhjusel jäi see lõpp-planeeringust taas kord välja. Seejärel võttis Myrabø ühendust Gjerdrumi valla peainseneriga, kutsudes teda üles probleemile lahendust leidma.
Varing toimus piirkonnas, mis on klassifitseeritud maalihete kõrgeimasse riskikategooriasse. Vaatamata sellele andis vald 2005. aastal loa sinna eluhoonete rajamiseks.
Gjerdrumi vallavanem Anders Østensen lükkas ümber väite, et vald ei võtnud arvesse piirkonna savil põhinevat pinnast, mis on varisemisohtlik. Østenseni sõnul pole põhjust arvata, et reeglitest oleks mööda vaadatud.
"Oleme üsna kindlad, et oleme teinud kõik, milleks määrused meid kohustavad," märkis Østensen.
