PROGNOOS | Kui nakatumiskordaja jääb samaks, tõusevad numbrid kiirelt tuhandetesse

Kui nakatumiskordaja R0 suudetakse saada alla ühe, on lootust, et haiglaravi vajajate arv tõuseb kuni jaanuarini, peatub 500 juures ja hakkab siis tublisti langema, nähtub teadlaste prognoosist. Kui R0 jätkaks kasvu praeguses tempos, kasvaks haiglakohtade vajadus selliseks, et ei mahugi enam tabelile ära.

Peaminister Jüri Ratas selgitas tänasel pressikonverentsil uuest nädalast kehtestavate piirangute vajadust. Valitsust nõustav teadlaste grupp oli valitsuskabinetile tutvustanud kurjakuulutavaid prognoose, mis võivad olukorra jätkudes reaalsuseks kujuneda.

Kui eelmisel nädalal oli juttu nakatumisleviku langusest, siis selle nädala ülevaates räägime endiselt nakatumiskordaja R0 püsimisest üle ühe. Kui see langeks alla ühe, siis hakkaks ka nakatumislevik aeglustuma. Kui see on üks, levitab üks nakatunu keskmiselt veel üht inimest.

Tänases seisus on nakatumiskordaja R0 1,1 ja 1,2 juures. Tuumafüüsik Mario Kadastiku prognoosi kohaselt (vt allolevast matemaatik Krista Fischeri kokku pandud tabelist) kasvab haiglakohtade hõivatus olukorra jätkudes jaanuari keskpaigaks üle tuhande.

Et olukord normaliseeruks, oleks vaja nakatumiskordaja saada alla ühe, 0,8 lähedusse. See tähendaks, et haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseks jaanuari alguseks 500ni, intensiivravi kohtade arv pea 50ni. Siis hakkaks vajadus tasapisi langema ja märtsiks oleks olukord normaliseerunud (sinine joon).

Kui vaadata nakatumiskordaja R-i muutumist kolmes maakonnas, siis Tartumaal oli see üle-eelmisel nädalal 0,85 juures. Piirangutega üle valatud Ida-Virumaal langes see 11. detsembriks samuti ühe peale, kuid on nüüd taas 1,1ni tõusnud. Harjumaal on nakatumiskordaja trend novembri lõpus alla 1,1 läinud, kuid lainena taas 1,2 alla tõusnud.

Alloleva prognoosidokumendi viimasel leheküljel näeme, et kui nakatumiskordaja jääb 1,1 juurde, on päevaste nakatumiste arv jaanuari keskpaigaks üle 1200. See oleks kaks korda suurem kui praegu.