Jäämägi A-68A, mille pindala on umbes 4200 ruutkilomeetrit ja sügavus 200 meetrit, paiknes reedel Lõuna-Georgia läänerannikust umbes 50 kilomeetri kaugusel, vahendab The Guardian.

Teadlased on jälginud jäämäe teekonda juba nädalaid. Viimaste sõnul püsib siiski teatav lootus, et tugevad ookeanihoovused võivad jäämäe veel saarest mööda, avamerele kanda.

Antarktika vaatluskeskuse okeanograaf professor Geraint Tarling ütles The Guardianile, et jäämäge tabasid reedel tugevad hoovused, mille tõttu see pöördus pea 180 kraadi ja murdus kaheks.

"Võite seda peaaegu ette kujutada kui jäämäe kannapööret, sest hoovused olid nii tugevad," ütles Tarling. Tema sõnul on lahti murdunud jäämäe osa nii suur, et seda peetakse eraldiseisvaks jäämäeks nimega A-68D.

Teadlased hoiatavad, et juhul, kui jäämägi peaks siiski saare idarannikule madalama veega piirkonda jõudma ja hakkama ookeanipõhja riivama, ähvardaks see hävitada saart ümbritseva rikkaliku ökosüsteemi. Ühtlasi kardavad nad, et sellisel juhul võib jäämägi osutuda ka takistuseks pingviinidele ja hüljestele toidu hankimisel, sest jäämägi blokeeriks suure osa nende toitumispaikadest.

Tarlingi sõnul näib jäämägi hetkel liikuvat kagusse teise hoovuse suunas, mis kannaks selle tõenäoliselt saare idarannikust eemale, ent seejärel taas tagasi saare kaguossa - mis tähendaks küll väiksemat, ent endiselt keskkonnaalast katastroofi kohalikule elusloodusele.

"Kõik need asjad võivad endiselt juhtuda, selles osas pole midagi muutunud," tõdes Tarling.

Jäämägi A-68A murdus Antarktika šelfiliustikust lahti 2017. aastal.