Esimesed koosolekul Suurbritannia teadlaste leiu kohta peeti Eestis reedel. Praegu otsivad teadlased riigi genotüübi andmebaasist vastavaid näitajaid.

"See võtab natukene aega, sest praegu alles tulid need täpsemad andmed," ütles Lutsar ja nentis, et temagi töötas Suurbritannia teadlaste artikli läbi täna hommikul.

Lutsar loodab, et esimene ülevaade sellest, kas avastatud mutatsioone ka Eestis leidub, võiks tulla homme. "Või siis saaks vähemalt teada, kas meil neid üksikuid mutatsioone esineb," sõnas ta. "Selles uues variandis on mitu mutatsiooni koos."

Esimesed tulemused: uus tüvi on nakkavam, aga vaktsineerimist ei sega

Suurbritannia peaminister Boris Johnson pidas eile pressikonverentsi, kus ta rääkis uuest tüvest ja sellega seoses rakenduvatest piirangutest. Johnson ütles, et uus tüvi võib olla kuni 70% nakkavam.

"See on jah spekulatsioon, et ta seostub paremini retseptoriga. Need teadlased ise ka ütlevad, et need on praegu spekulatsioonid," ütles Lutsar. "Need on eksperimendis näidatud, samas praegu neil genoepidemioloogilisi andmeid ei ole."

Lutsar nentis, et esialgsete väidete põhjal ei ole uuel tüvel mõju vaktsiini toimele, kuid viiruse võimalik kiire muteerumine on kindlasti asi, mida tuleb kohe ja põhjalikult ka vaktsineerimist silmas pidades uurida.

Inglismaa jälle lukus

Kuigi Inglismaa pidi jõuluajaks piiranguid leevendama, ütles Inglismaa peaminister Boris Johnson eile, et kiiresti leviva koroonaviiruse uue tüve tõttu tuleb piiranguid jõuludel hoopis veelgi karmistada.

Lutsari sõnul pole uus viirus tõenäoliselt ainus põhjus, miks Suurbritannia lukku keerati. "Praegu küll Boris Johnson ütles, et see lockdown tuli uue tüve pärast, aga ma arvan, et see on ikkagi vaid üks osa. Sest tegelikult avastati viirusetüübid sekventsidest, mis olid septembri lõpus kogutud, nii et see viirus ei ole ilmunud nüüd detsembri algul," rääkis Lutsar.

"Oleme seda ju näinud paljudes riikides, et kui piiranguid lõdvendatakse, tuleb viirus tagasi, ja Suurbritannia seda ju hiljuti ka tegi," lisas ta.