"Kirikud on tavaliselt väga suured ruumid, väga kõrgete lagedega, kus õhk liigub ringi. Kui inimesed täidavad reegleid, 2+2, hoiavad vahet, pluss poolenisti täituvus, kannavad maske, siis tegelikult on nakatumisoht väga väike," ütles Solman. Sama kehtib tema sõnul ka näiteks kontsertidel ja kinosaalides, kus saab ka distantsi hoida.

Ta ütles, et teadusnõukoguga nõu pidades otsustati kirikud, kontserdisaalid, kinod ja spordisaalid individuaalalade harrastamiseks avatuks jätta, sest sooviks on kaasa aidata inimeste vaimse tervise säilitamisele. Kevadel selgus, et suure pingutuse tagajärjeks olid probleemid vaimse tervisega. Erandiks jäi Ida-Virumaa, kus viiruse levik on palju tõsisem.

Eestlastele on kombeks just jõulude ajal kiriks käia. Solman oli nõus, et sellega kaasneb viiruse leviku oht, aga seda saab tema sõnul maandada. Vanemad inimesed võiksid tema sõnul jumalateenistusest osa võtta digilahenduste toel ja ise mitte kohale minna, sest neile on risk kõige suurem.

"Oleme palunud kirikutel teenistuste arvu suurendada, et poleks üks teenistus, vaid näiteks kolm, ja inimesi registreerida, et oleks 50% täituvus ja saaks malelauamudeliga 2+2 reeglit täita," ütles Solman. Praktiliselt näekski see tema sõnul välja nii, et ukse peal on nimekirjaga inimene, kes vaatab, et liiga palju inimesi kirikusse ei läheks.

Valitsuse pressikonverentsil tõi Solman murekohana välja õigeusklike kombe suudelda ikoone või risti, millega kaasneb nakkusoht. "Oleme sellest usujuhtidega rääkinud, lähiajal saadan allapoole terviseameti täiendavad juhised. Selline intiimne sakrament peab olema eriti rangelt kontrollitud. Armulauasakramendil on ühekordsed nõud või neid desinfitseeritakse koheselt. Sama ikoonide ja ristide suudlemisel, need tuleb koheselt desinfitseerida või tuleb ära jätta," ütles Solman.

Kui neid ettevaatusabinõusid rakendada, on Solmani hinnangul võimalik pidada jõule ilma viiruse levikule hoogu andmata.