Valitsuse värskest uurimusest selgub, et maskide kasutamine on Eesti elanike seas populaarsemaks muutunud. Kuid hoolimata suu- ja ninakatte kohustuslikuks tegemisest ei kasuta peaaegu 40% inimesi ikka maski.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel 16.-18. novembrini Turu-uuringute AS-i tehtud küsitlusest selgub, et maskide kandmine koroona vältimise eesmärgil kogub populaarsust.
Küsimuse peale, mida inimesed ise teevad, et vältida koroonaviirusega nakatumist, vastas 62% inimesi, et kannavad maski. Seda on märgatavalt rohkem, kui oli veel novembri alul, aga kaugeltki mitte nii palju, kui kasutatakse teisi võtteid.
Näiteks, koroona vältimiseks peseb seebi ja veega regulaarselt käsi 88% inimesi. Samuti peetakse palju olulisemaks haigusnähtudega inimestega lähikontakti vältimist (71%).
Eksperdid hindavad, et maskide tõhusus koroonaviiruse leviku piirajana avaldub siis, kui neid kasutab 80-90% inimesi. Sellist taset nimetas hiljuti Maalehele antud usutluses viroloogiaprofessor Andres Merits. „Alla selle see asi muutub tunduvalt ebaefektiivsemaks ja siin on väga suur võimalus tekitada olukord, kus 70% inimestest kannab ja kokkuvõttes konstateerime, et suurt midagi kasu me ei saanud. Selles ei ole süüdi maskid, vaid see 30% elanikkonnast, kes ei kandnud.”
Sotsiaalministeerium lasi nii maske kandvatel kui ka seda mitte tegevatel inimestel nimetada uuringus ka oma käitumise põhjuseid.
Maski kandjad vastasid ülekaalukalt, et teevad seda „enda ja lähedaste kaitsmiseks viiruse eest“ (80%) ja „viiruse leviku tõkestamiseks“ (75%).
Maske mitte kasutavate inimeste põhjendused olid mitmekesisemad. 37% neist leidis, et see on ebamugav. 35% omakorda oli veendunud, et maski kandmine „ei aita piirata viiruse levikut ega kaitse andja tervist“.
Neile kahele põhjusele järgnesid juba ideoloogilisemalt kõlavad veendumused. 23% maskita inimesi leidis, et nende kasutamise korral saastataks keskkonda. Ja 22% oli lihtsalt vastu kohustuslikule maskikandmisele.
