Kuigi koroonaviiruse pandeemia koos reisipiirangutega raskendas tänavu kevadel luuretegevust Soomes, jätkub välisriikide luuretegevus taas intensiivselt, vahendab Yle Uutiset.

Supo ülevaates öeldakse, et välisriikide luureteenistuste tegevus Soomes on pikaajaline ning eesmärgi- ja plaanipärane.

Eesmärkide hulka kuuluvad Soome poliitika ennetamine ja poliitiliste otsuste tegemise mõjutamine.

Välisriikide luureteenistused on huvitatud ka Soome tehnoloogiast ja sellega seotud oskusteabest.

Supo hinnangul on Soomes praegusel hetkel mitmeid kümneid välisriikide luureteenistuste töötajaid. Soomes on luurajaid ka lühikesi, niinimetatud operatiivseid ülesandeid täitmas.

Inimluures on välisriikide huviobjektid olnud muu hulgas Arktika-poliitika ja otsuste tegemine selle kohta, Soome investeeringud kriitilisse infrastruktuuri ja strateegilistesse valdkondadesse ning Soome poliitiliste organisatsioonide tegevus.

Supol on teada ka konkreetseid juhtumeid, kui Soomest on püütud hankida salajasi teabeallikaid, kes edastaksid välisriigile mitteavalikku informatsiooni.

Luureorganisatsioonid püüavad saada oma abilisteks isikuid, kelle abil on võimalik mõjutada otseselt või kaudselt poliitiliste otsuste tegemist ja avalikku arvamust.

Kui osa ühiskonna kesksetest tegevustest läks pandeemia tõttu internetti, avanes luurajatele uus tee informatsiooni hankimiseks ja haavatavatesse infosüsteemidesse sissemurdmiseks.

Supo teatel on väga tõenäoline, et spionaažiga tegelevad riigid jätkavad aktiivset küberspionaaži, sest pandeemia raskendab reisimist.

Pandeemia on andnud küberspionaažile ka uusi objekte: need on ravimistööstus ja uurimisasutused.

Lisaks sellele kasutatakse Soomet endiselt laialdaselt ebaseadusliku tehnoloogiaekspordi transiitmaana. Tegemist on ennekõike sõjalistel eesmärkidel kasutatava ekspordikeelu all oleva Lääne tehnoloogiaga.

Supo hinnangul kasutavad autoritaarsed riigid pandeemiat, USA presidendivalimisi ja Brexitit rahvusvahelise lõhestumise tekitamiseks.

Supo õhutab tegelema hoolikalt andmekaitsega: informatsiooni kättesaadavust ei tohi süsteemide haldamises asetada andmekaitsest ettepoole.

Supo on tuvastanud gruppe ja isikuid, kellel on motivatsioon ja võime panna Soomes toime terrorirünnakuid.

Terroritõrje niinimetatud objektisikuid on Soomes umbes 390. See arv on püsinud umbes sama suurena.

Supo mõtleb objektisiku all inimest, kes tegutseb terrorismi heaks. Ta võib näiteks olla terroriorganisatsioonidega seotud ning saada või anda väljaõpet.

Soomes esineb Supo teatel ka märkimisväärset terrorismi toetustegevust, mis ilmneb näiteks finantseerimise ja ideoloogia levitamisena.

Soome on Supo teatel liikunud konkfliktipiirkondades relvarühmituste tegevuses osalenuid.

Terroriorganisatsioonid Islamiriik ja Al-Qaida koos oma toetajatega on endiselt ülemaailmne oht.

Ka paremäärmuslaste terrori oht on lääneriikides ja Soomes suurenenud.

Ohvrite arvu maksimeerida püüdvate terrorirünnaku plaanide arv on viimase pooleteise aastaga kasvanud.

Kõige suuremat ohtu kujutavad endast äärmusislamistlikku või äärmusparempoolset ideoloogiat toetavad üksikisikud või väikegrupid, mille motivatsioon pärineb terroristlikust propagandast.

Terrorismiohu hinnang on püsinud sama kui kevadel. Supo neljaastmeliselt skaalal on oht tasemel kaks ehk suurenenud.