"Formeerimiskeskused on toetuse väejuhatuse mobiilsed ja autonoomsed allüksused, mille põhiülesanne on täiendusreservi moodustamine ja ettevalmistamine kaitseväele ning täpselt seda me õppekogunemisel ka harjutasime," ütles õppekogunemise eest vastutav toetuse väejuhatuse staabiohvitser kapten Tiit Rahuoja.

"Täiendusreserv koosneb reservväelastest, kelle me kutsume teenistusse ning suuname vajaduspõhiselt võitlevate üksuste juurde nende jõudude täiendamiseks ja katkematu lahinguvõime hoidmiseks. Seega on mõlemal osapoolel, nii täiendreservil kui nende formeerijatel, äärmiselt oluline roll kogu kaitseväe alatise valmisoleku tagamisel sõjaolukorras," lisas kapten Rahuoja.

Kolm päeva väldanud õppekogunemisel said sel korral üksusepõhise erialase väljaõppe ligikaudu 60 värskelt valdkonna reservväelaseks määratut, kelle jaoks oli see esmakordne kogemus formeerimiskeskuse töös osalemisel.

Üksuse väljaõppe korraldamist toetasid lisaks toetuse väejuhatuse tegevväelastele ka mõnikümmend juba varasema formeerimisalase kogemusega reservväelast, kelle kogemustele ja juhendamistele tuginedes erialaseid oskuseid täiendati ning harjutati.

Lisaks formeerimiskeskuse spetsiifilistele tööülesannetele, mille raames tuleb üksuse liikmetel omandada nii elementaarseid personalitöö oskuseid kui ka varustamist ning formeerimisliini rajamist kaitseväe üksuste teenistusse võtmiseks, harjutati nädalavahetusel ka üldiseid sõdurioskuseid, osaledes nii laskeharjutustel kui esmatasandi lahingumeditsiini väljaõppes.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alates logistika ja materjalimajandusega, lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ja logistikakoolis välja sõjaväelogistikuid. Lisaks tagab tervisekeskus meditsiinilise toetuse kaitseväe üksustele. Formeerimiskeskused toetavad kaitseväe üksuseid täiendreservi moodustamisel ja formeerimisel.