ERISAADE | Terviseameti esindaja: on juhtumeid, kus inimene põdes koroonaviiruse kevadel läbi, ent testitulemus praegu positiivne
Kes ei mäletaks kevadist viiruselainet, kus näiteks Saaremaal kolle aina kasvas. Võrreldes sellega on Lääne regioonis hetkel olukord sootuks teine. Juhkam sõnab, et jälgimise all on seitse koroonapositiivset ja seitse lähikontaktset.
Viimastel päevadel lisandus viis nakatunut – nad kuulusid kümnepealisse reisiseltskonda, kes külastas Austriat ning Itaaliat. Haigestus veel neli inimest (elavad Võrumaal), puutumata jäi vaid üks reisisell, kes pidas oma võitluse koroonaviirusega maha juba kevadel. Kust nad viiruse said, seltskond ei tea. Külastati paljusid avalikke kohti.
Juhkam selgitab, kuidas üleüldse nn koroonadetektiivid tegutsevad. Kõik algab vestlusest nakatunuga, talle helistatakse teistki korda, kuna esiti ei pruugi kõik kontaktid meenuda. Lisaks suheldakse tööandjate, lähedastega ja vaadatakse, kas faktid klapivad.
Kuigi nakatunute arv kasvab, on Eestis üldjuhul kolded kaardistatud. Juhkam sõnab, et nakatumisallikat ei tuvastata umbes kümnel protsendil juhtumitest. Selle taga peitub Juhkami kinnitusel tihtilugu see, et inimene põdes ilmselt haiguse läbi juba kevadel, ent polnud sellest ise teadlik, kuna polnud ühtegi sümptomit. Ennekõike on taolisi situatsioone just noorte puhul. Nüüd on test tehtud (näiteks reisilt naastes) ja see on positiivne. "Neil on endiselt haigusetekitaja geneetilise materjali jäägid, laborianalüüs tuvastab selle," märgib Juhkam.
Tausta uurides on koroonadetektiivid selgitanud, et sellistel juhtudel võis inimesel olla kevadel mõni kontakt nakatunuga. Praeguse positiivse tulemuse põhjal suunatakse inimene ikkagi karantiini, kuna sada protsenti ei saa ju tagada kindlust, et inimene kevadel haigestus. "Et poleks mingitki võimalust, et levitaks nakkust.” Kui ka pärast karantiiniperioodi ja olematuid sümptomeid on inimese testitulemus jätkuvalt positiivne, enam uuesti karantiini ei suunata, kuna selles olukorras on siiski näha, et inimene pole teistele ohtlik ning taust on kontrollitud.
Saates on juttu sellestki, kas oma käikude pidev registreerimine on vajalik või mitte. Juhkam tõdeb, et nende tööd hõlbustaks see vägagi, aga laiemas plaanis oleks ikkagi tülikas, kui peaks näiteks ka kohvikutes ja restoranides end alati registreerima.
