FOTOD | Rannikul leegitsesid muinastuled, millest said osa tuhanded inimesed
Läänemere kallastel süüdati eilsel õhtupoolikul lõkked, meenutamaks ajaloolisi mereäärseid tulesid. Traditsiooniks kujunenud ürituse eesmärgiks on näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit. Sündmusega antakse märku, et hoolitakse merest ja loodusest ning aastatuhandete side merega ei ole kadunud. Tuled süüdatakse ka nende mälestuseks, kes on igaveseks merele jäänud.
Pärnus toimus lisaks muinastulede ööle ka üks humoorikas võtmes haakuv üritus: nimelt lõigati juuksuriöö raames juuksetutte ja ülekasvanud koroonahabemeid kohalike frisööride poolt.
Lisaks tähistati avatud baaris rõõmsalt suvehooaja lõppu. Kohal viibinud fotograaf kirjeldas, et elav järjekord oli "kümmekond kuplit ühe juuksuri kohta" – ent vähemalt saadi positiivne emotsioon ning kirja sai pandud ka juuksuriaeg järgmiseks nädalaks.
Üks Delfi lugeja märkis, et tuld saab teha ka loominguliselt - pesumasina trumlisse tehtud lõkketuli püsis erksana ka siis, kui vihma sadama hakkas.
Meeleolu loova lõkke retsept on lihtne: lõkkes tohib põletada vaid puhast puitu, paberit ja pappi ning kindlasti tuleb meeles pidada sedagi, et prahi koht on prügimäel, mitte lõkkes.
Lõkke tegemisel peavad kindlasti käepärast olema esmased kustutusvahendid. Mere ääres kustutusveest puudust ei ole, aga kindlasti tuleks sellise tegevuse puhul kaasa võtta ämber või tulekustuti. Lõkkeplats peab olema tehtud mittepõlevale pinnasele ning tuld ei tohi jätta hetkekski järelevalveta, sest ka väiksest hooletusveast võib puhkeda ulatuslik tulekahju.
Veel mõned aastad tagasi kogus muinastulede ööl populaarsust taevalaternate lennutamine. Õnneks on inimeste teadlikkus laternate ohtlikkusest ja kahjulikkusest keskkonnale paranenud ning laternaid lennutatakse pigem harva. Ka Päästeamet soovitab muinastulede ööl luua meeleolu pigem ohutult tehtud lõkke abil.
Kunagi nimetati rannaäärseid märgutulesid iilastuledeks, eelkõige Eesti saartel. See oli tuli, mis süüdati rannas hilja peale jäänud paadimeestele. Iilane ehk tulemees sai tule hoidmise eest igalt tule juurde saabunud paadilt sada räime. Seda korda ja kohustust järgiti sadu aastaid, sest oli nii meremeeste ellujäämiseks kui ka rannakülade kestmiseks oluline.
Kaasaegsed rannalõkked, mis nüüd süüdatakse kord aastas muinastulede ööl, meenutavad neid tulesid ja meremeestele tee näitamise ning naabritele teadete edastamise olulisust. Rohkem kui 20 aastat tagasi Hiiumaalt ja teistelt Eesti saartelt alguse saanud kaasaegsete märgutulede süütamine võetakse ette eelkõige selleks, et oma lõkkega edastada positiivseid sõnumeid. Tulede kett ümber Eesti ranniku ja saarte on aasta-aastalt üha pikenenud. Lisaks on mereäärne üritus sel õhtul kokkutulnutele ka emotsionaalset elamust ja ühtsustunnet pakkuv üritus.
