Aga ajakiri ei tulnud niisama müüki, vaid ajakiri tuli müüki koos kampaaniaga. Selveris sai kampaania korras ajakirja ostes võita iPhone'i, R-kioskitest leidis suure ajakirja reklaami otse kohviautomaadi kõrvalt. Seejuures oli selline reklaam üles riputatud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kioskisse.

Ajalehes Postimees avaldatud artiklite seeria tulemusena võeti nii R-kioskitest kui ka Rimidest ja Coopidest ajakiri müügilt maha. Siiski ei läinud asjaga kaasa ülejäänud poeketid.

Tegemist pole ka portaali ostetud reklaamiga. Sellised kampaaniad sünnivad turunduslike kokkulepete käigus. Telegrami ajakirja levitanud Lehepunkt OÜ tegevjuht andis Postimehe veergudel teada, et ajakirjandusliku väljaande sisu hindamiseks puudub ettevõttel pädevus.

Problemaatilist sisu leiab ka raamatupoodidest. Üheks näiteks, mida eelmisel nädalal kajastasime, on Anthony Williami selleriraamatud, mis annavad ebaadekvaatset meditsiininõu väga tõsiste tervisehädade korral. Teiseks näiteks on kirjastuse Südailm välja antud tõlketeos "Kuidas peatada autismiepideemia", millest leiab valefakte autismi ning vaktsiinide seostest. Ka sel juhul teatasid raamatupoed, et nemad ei jõua iga müügile tulnud raamatu sisuga tutvuda. Seejuures sama kirjastuse poolt paar aastat varem ilmunud "Vaktsineerida või mitte" Rahva Raamat oma poodidest eemaldas, kuid Apollo müüb raamatut tänaseni edasi.

Kust jookseb piir sõnavabaduse ja inimestele ohtlikku sisu levitamise vahel?

Omavahel arutasid seda ajakirjanikud Martin Laine ja Heliis Nemsitsveridze. Ühel meelel oldi selles, et kõik näited levitavad sisu, mis on ohuks rahvatervisele. Nõustuti, et Telegrami ajakiri provotseerib lugejaid ning teeb riigi ülesannet COVID-19 levikut tõkestada keerulisemaks. Lisaks on sellist sisu kampaaniakorras müüa eetiliselt vale.

Laine tõi paralleele ajaloolisest kirjandusest - kuigi "Mein Kampfi" raamatupoed ei müü, siis letialustest kohtadest saab seda siiski osta. Samamoodi peaks tema hinnangul olema ka mitteteaduslike ja tervist ohustava sisuga ajakirjade ning raamatutega.

Nemsitsveridze leidis, et need väljaanded on vaid piisk merest. Eesti raamatupoodide edetabelites troonivad selgeltnägijad ja posijad, kelle pakutav sisu võib samamoodi inimesi ohustada. "Hobikorras kaarte laduda on üks asi, aga kaartidel oodata lahendusi oma finantsmuredele juba järgmine," tõi ta näiteid õhukestest piiridest.

Mis on lahendused? Seadusemuudatus? Ettevõtjate sotsiaalse vastutustunde suurenemine? Aktiivsete ühiskonnaliikmete protest ettevõtjate vastu?

Kuula lähemalt juba saatest.