Raivo Aeg ütles, et tema või teised ministrid pole peale Martin Helme lepingut näinud. “Valitsuse oli ainult põhimõtteline arutelu, et sellise lepingu teeme ja otsime USAst advokaadi,” sõnas ta. Aeg selgitas, et valitsus eeldas, et just USA advokaadibürool on kõige suurem võimalus rahapesu-uurimises Danske Bankilt ja Swedbankilt trahvi korral osa sellest Eestile nõuda.

“Eeltingimused ja lepingu mustand käis [valitsuses - toim.] läbi, aga konkreetset lepingut pole näinud. Seda me ei nõudnud, sest volitus advokaat leida tuli rahandusministrile valitsuse poolt,” selgitas Aeg.

Aeg nentis, et kolm miljonit, mille eest Freeh Eestit esindab, on meie mastaabis suur summa. “Nii suur summa ei tundu see USA kontekstist vaadatuna, vaadates sealsete [advokaadi]büroode käivet ja sissetulekut,” sõnas Aeg täpsustamata, kas nii palju maksma lepingu sisu tuleks avalikkusele siis avada või mitte. Aeg sõnas, et tasu makstakse osades, ta pole kindel, kas Freeh’d ootab boonus eduka Eesti esindamise korral.

“Ega ta hea maik ole muidugi,” nentis Aeg tõika, et Freeh büroo esindas mõned aastad tagasi Venemaa ärimehele Deniss Katsõvile kuulunud ettevõtet Prevezon Holding. Prevezon oli omakorda seotud rahapesuga. “Advokaadi roll ongi, et kord esindab riiki, kord kurjategijaid ning teeb oma tööd parema äranägemise järgi,” lisas minister. “Seda ei saa hukka mõista, et ta on esindanud teist poolt. On küsimus, et võib-olla on [kaasustes - toim] mõni kattuvus, et kui tekib huvide konflikt, siis on probleem,” ütles ta.