"Täna hommikul oli meil vestlus professor Irja Lutsariga, arutasime Eesti seisu COVID-19 asjus," teatas peaminister Jüri Ratas. "Peame arvestama, et viirus on meie seas edasi, kõik soovitused ei ole öeldud suusoojaks: üle tuleb vaadata ka reisiplaanid, et kuhu me läheme," rõhutas valitsusjuht sissejuhatuseks.

"Täna arutasime pikalt ka erinevaid piirangud, kas muuta või ei, ja alates 15. juulist on teatud piirangud, mis kehtivad koosolekutele ja spordivõistlustele, leebemad. Praegu tohib olla 500 inimest sisetingimustes peetavatel üritustel, edaspidi saab korraga koos olla 1500 inimest," ütles Ratas pressikonverentsil.

"Jälgida tuleb hajutamise nõuet ja 50% täituvuse nõuet. Hajutamise nõue peab olema tagatud igal pool, söögipunktides, sissepääsudes, WC-des. Väliüritustel tohib alates 15. juulist osaleda kuni 2000 inimest, sarnased nõuded kehtivad nendegi puhul.

Valitsuse pressikonverentsil tuli jutuks ka maasikakasvatajate kibe olukord.

"Kas maasikakasvatajate kahjud hüvitatakse," küsis Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom. "Kas on ka natuke piinlik, et valitsuse hilinenud otsus tuleb tagantjärele maksumaksja rahaga kinni maksta?"

"Põnev konstruktisoon," vastas küsimusele maaeluminister Arvo Aller. "Maasikakasvatajad on läbi meedia hakanud kompensatsiooni küsima," tõdes ta. "Praegu arutatakse kahju üle, et kas on kahju, kus täpsemalt on kahju," kinnitas minister. Samas ei näinud ta olukorda ka kuigi dramaatilisiena. "Käisin eile-üleeile maaiskakasvatajate juures, marjad tõesti hallitavad. See tuleb sellest, et algul oli päike ja siis tuli vihm peale," ütles Aller. See hinnang lahkneb mõneti maasikakasvatajate omast - viimased on saagikoristuse ebaõnnestumises süüdistanud valitsuse kehtestatud piiranguid vöörtööjõule. Samas viitas Aller, et hüvitis valitsuse äpardunud otsuste eest võib tõepoolest tulla. "Metoodika väljatöötamine käib ja sellega tegeleme," ütles ta hüvitisest kõneledes.