Krimikirjanik Stieg Larsson nägi Olof Palme tapmisel seost kohaliku Eesti Majaga

Rootsi peaministri Olof Palme mõrva uurimisse on oma panuse andnud ka nüüdisaja üks paremaid ja mõjukamaid krimikirjanikke, lohetätoveeringuga tüdruku looja Stieg Larsson, kelle töö viis ta otsaga ka väliseestlaste kogukonna juurde.

Larsson oli märksa enamat, kui väga hea krimikirjanik. Ta oli ka üks parimaid uurivaid ajakirjanikke, illustraator ja vandenõuteooriate lahkaja ning vihkas kogu hingest paremäärmuslasi, kelle paljastamine oligi ta elutöö.

Larsson jõudis Palme tapja väljaselgitamisel siiski vaid poolele teele, sest lahkus igaveseks liiga kiiresti ja liiga äkki. Oma uurimistöös, mis ilmus mõne aasta eest, pööras ta pilgu ka Stockholmi Eesti Maja poole.

Larsson oli veendunud, et Palme mõrva taga olid paremäärmuslased ning ta hakkas seda nööri mööda liikuma. Ühes sõlmkohas jõudis ta eestlasteni, õigemini Stockholmi Eesti majja, mis oli äärmiselt tegus ja majutas mitmeid valgustkartvaid organisatsioone – näiteks WALC (World Anti-Communist League), mille liikmeteks olid Balti komiteele lisaks ka Euroopa natsid ja Ku Klux Klan.

Sotsid polnud Eesti kogukonnas just palavalt armastatud, kuid mõrvaga meie rahvuskaaslasi ei seostatud. Küll aga töötas Eesti majas tegutsenud Balti komitees Anders Larsson – ta vallandati kuu enne Palme tapmist – kes viis kaheksa päeva enne traagilist sündmust Rootsi kaitsepolitseisse ja välisministeeriumi segase hoiatuskirja, mille sõnum kõlas: Palme lastakse maha.

Sihikindlalt eesmärgi suunas liikudes jõudis Larsson järelduseni, et Palme mõrva taga on paremäärmuslastega ühes tegutsenud LAV-i salateenistus. Kuid miks pidi kauge Aafrika riik soovima Rootsi peaministri surma? Sest Palme oli juhtiv poliitik, kes mõistis hukka apartheidirežiimi nii kodumaal, ÜRO-s kui kõikjal maailmas. Lisaks oli niinimetatud Palme komisjon alustanud kampaaniat LAV-iga äri ajavate relvakaupmeeste vastu.

Täna teatasid Rootsi uurijad siiski, et Olof Palme tappis 1986. aastal Stig Engström, kes suri juba aastaid tagasi. Engströmi teatakse kui „Skandia meest“, sest ta töötas samanimelises Rootsi kindlustusfirmas, mille kontor asus mõrvapaiga kõrval.

Aastal 2002 võttis ta eneselt elu. Mais 2018 avaldas Rootsi ajakiri Filter 12 aastat kestnud uurimise tulemused, milles järeldati, et Engström oli arvatavasti Palme tapja. Tema välimus langes kokku tulistaja omaga, ta valdas teavet, mida ainult tapja võis teada, ja ta valetas politseile oma käikude kohta mõrvaõhtul.

Uurimisjuht Hans Melander tõdes, et kuna Engström on surnud, tähendab see, et talle pole võimalik süüdistust esitada ning sellega Palme mõrva uurimine lõpetatakse.