Möödunud nädalal püsis nakatamiskordaja üle 1 ja korra jõudis ka senise tipuga võrreldavale tasemele, ütles peaminister.

Valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar selgitas, et nakatamiskordajat arvutatakse võrreldes eelneva olukorraga. „Meil ei ole [nakatunute arv] kõvasti tõusnud, aga meil on vaikselt-vaikselt numbrid üles kerinud. Paljud arvutavad haigestumist 100 000 [inimese] kohta 14 viimase päeva jooksul ja see on 8. maist kogu aeg kergelt üles kerinud.”

„Mingiks paanikaks muidugi põhjust pole, aga mida mina tahan edasi öelda: inimesed, kes on karantiini pandud ja nende kontaktsed, kes on isolatsiooni pandud, peavad sellest kinni pidama!” pani Lutsar südamele. „Ka terviseamet ütles, et ärme haigena tööle lähe. Helistame perearstile, perearst saadab testimisele – kui ei ole COVID-it, siis väga tore, on paari päeva pärast selge ja lähen tööle tagasi. Kui on COVID, siis jään 14 päevaks isolatsiooni.”

Mida arvata aga Jüri Ratase märkusest, et korra jõudis nakatamiskordaja senise tipuga võrreldavale tasemele, kui viimastel päevadel on tulnud uusi nakatumisi juurde kuni 20 päevas? Lutsar selgitas, et arvud on väga suurte usaldusvahemikega. „Usaldusvahemikud on väga suured ja meil on väga väikesed arvud,” selgitas ta, miks kümnelt kahekümnele hüppav nakatunute arv toob esile justkui väga suure muutuse.

„Mind see nakatumiskordaja võib-olla nii väga ei häiri kui see väike tõus, mis on olnud. See on olnud väga lokaalne: Ida-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal," osutas Lutsar.

Viroloog tunnistas, et on mures eesootavate koolilõpetamiste ja jaanipäeva pärast. „Ma vaatan tänast või eilset ilma ja mõtlen, et me korraldame mingi suurürituse õues, kõik on väga tore, aga siis tuleb vihmavaling kaela ja mis siis saab? Ega keegi ei jää sinna vihma kätte ligunema. Inimesed lähevad sisse, kus on jahe ja niiske ja kõik tingimused viiruse levikuks loodud," kirjeldas Lutsar.

Sestap ei tohi Lutsari sõnul ka väljas üritusi korraldades kutsuda kokku rohkem kui sadat inimest. „See on oht, ma näen sellest tõesti ohtu.”

Jüri Ratas rõhutas, et viiruse edasine kulgemine sõltub igaühest. "Seljatatud kriisi põhjal teame, et nakkuse leviku piiramine algab meie igapäevastest valikutest ja tegudest. See tähendab, et peame taaskord iga päev tõsiselt võtma ja valvsalt kasutama kõiki neid soovitusi, mis kaitsevad meid koroonaviiruse eest ja tõkestavad selle levikut," pani peaminister südamele.

Ta loetles põhitõed, mida inimesed peaksid endale ja lähedastele meelde tuletama, et tervena püsida: järgime hügieeni, hoiame distantsi ja haigestudes püsime kodus. Samuti tuleb meil taastada valvsus, kus näeme seda kaotanud olevat, näiteks:

  • Jääme koju ja helistame arstile, kui meie enesetunne jätab soovida. Senised kogemused näitavad, et vastupidise käitumisega seame ohtu nii enda kui ka kaaslaste ja nende lähedaste elu.
  • Peseme ja desinfitseerime käed. Desinfitseerimisvahendid on kauplustes, söögikohtades ja teistes avalikes kohtades vajalikud selleks, et me kõik neid kasutaksime.
  • Peod on mõistlik pidamata jätta. Ka lõpupidudel peame meeles pidama, et igal noorel on ka vanemad ning vanavanemad, kes võivad haigust põdeda väga tõsiselt.