„Esmakordselt oleme kutsunud kokku koostööharjutuse, mille raames on kaasatud oma eriala spetsialistid nii kaitseväe harjutusväljade teenistusest, 1. jalaväebrigaadi pioneeride ja demineerijate hulgast, kui ka päästeameti pommirühmadest üle Eesti,“ ütles toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistuse ülem major Joonas Jürisaar.

„Harjutuse üldeesmärk on lihtne – muuta väljaõppekeskkond ohutumaks läbi lõhkemata laengute demineerimise ja muu laskmistest jäänud prügi korjamise, aga samas täidab iga üksus ka enda isiklikke ja erialaseid väljaõppe-eesmärke tehes maastikul just seda tööd, milleks õpitud ja harjutatud on,“ lisas Jürisaar.

„Kolmsada viiskümmend hektarit on läbi kammitud, pea kakskümmend tonni lõhkenud lõhkekehade jääke ning kümned lõhkamata lõhkekehad on leitud ning kahjutuks tehtud,“ ütles 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni demineerimiskeskuse ülema ülesannetes olev vanemveebel Andres Pajur, kelle hinnangul andis läbi viidud harjutus hea koostöövõimaluse.

„Kindlasti muutub kaudtulerelvade sihtmärkide paigutamine ka märgatavalt ohutumaks, loodus puhtamaks ning erialaspetsialistid saavad kogemuse võrra targemaks. Samas jääb sihtmärgiala ka edaspidi kõrge riskiga alaks ning kõrvalistele isikutele suletuks,“ lisas vanemveebel Pajur.

1.-4. juunini kestval harjutusel osaleb kokku pea 50 kaitseväelast toetuse väejuhatusest, 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ja demineerimiskeskuse tegevväelased, Scoutspataljoni pioneerirühm ja päästeameti pommigrupi demineerijad.