Palomies muutuks pelastaja’ks ("päästja") ja esimies esihenkilö’ks (henkilö – „isik”) mis on sisesuhtluses juba kasutusele võetud, vahendab Helsingin Sanomat.
Helsingi linna personalijuht Nina Gros ütles, et ametinimetuste reform on loomulik jätk eelmisel aastal heaks kiidetud uuendatud eetikapõhimõtetele ja võrdõiguslikkuskavale.
Veel ei ole aga teada, milliseid muudatusi ametinimetustesse täpselt tuleb. Praegu on Grosi sõnul olemas vaid kõva häälega väljendatud tahe ametinimetuste neutraliseerimiseks. Praktiline elluviimine nõuab veel põhjalikku planeerimist.
„Me oleme Soome suurim tööandja ning nimetuste muutmine nõuab laialdast arutelu tegevusalade ja ametkondadega, et leiaksime kõiki rahuldava lahenduse,” ütles Gros.
Grosi arvates oleks parim lahendus ametinimetuste üleriiklik muutmine, et need püsiksid kõikjal ühesugustena. Grosi sõnul loodetakse, et kõigepealt võtaks asja kohta selge seisukoha mõni keelekorraldusasutus või -ekspert.
Helsingi linnas on praegu kasutusel kokku 1274 ametinimetust, mille lõpus on -mies. Sellist ametinimetust kannab 948 inimest.
Nimekirja pikkust seletab osaliselt erinevate valdkondade juhatajate (esimies) ja juristide (lakimies) sage esinemine selles.
Helsingi linn annab tööd kokku 38 000 inimesele.
Helsingin Sanomat küsis, miks on üldse vaja selliseid kinnistunud nimetusi nagu talonmies ("kojamees; majahoidja") muutma hakata.
„Helsingi linn tahab edendada nii personali kui ka linlaste võrdsust, võrdõiguslikkust ja mitmenäolisust. Nimetuste harmoniseerimine on üks konkreetne asi, mis pikemata arutlusele tuleb,” ütles Gros.
