Haridus- ja teadusministeerium saatis eelmisel nädalal koolidele laiali kirja, milles juhendab, kuidas käituda eriolukorrast väljumisel.

Kõige tähtsam on muidugi tervis: "Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu," juhendas ministeerium.

Edasise osas on praegu suunised sellised: koolides jätkub õppetöö ainult distantsõppe vormis 15. maini ja ka pärast 15. maid ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna. Pärast 15. maid on kontaktõpe individuaalne või kuni kümneliikmelistes rühmades, aga see ei välista distantsõppe jätkumist, kui selleks on vajadus.

Pärast 15. maid algab üleminekuaeg, mille käigus saavad koolid hinnata distantsõppe ajal õpilaste edenemist õppetöös ja vajadusel aidata järele õpilasi, kes distantsõppega maha jäid.

Ministeerium andis teada ka seda, et pärast 15. maid on koolides toimuv kontaktõpe pigem erandlik ja eelkõige mõeldud 12. klassi lõpetajatele ja 9. klassi lõpetajatele, kel vaja teha katsed gümnaasiumisse astumiseks. Mõ

Ja viimaks anti ka käsk, et sel õppeaastal peab ära jätma kõik suuremad üritused, sealhulgas lõpuekskursioonid, aktused, koolidevahelised võistlused ja muu taoline.

Koolides käivad arutelud, kuidas ministeeriumi suuniseid kõige mõistlikumalt järgida.

“Meie oleme otsustanud, et jätkame kaugõppega aasta lõpuni ja 15. maist alates ei muuda midagi,” ütles Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. Selle nädala alguses olid õpetajaskonnal Zoomis suured nõupidamised, kus iga klassi edasijõudmine aites üksipulgi läbi võeti. “Meil on mõned õpilased, kellel on motivatsiooniga probleemi, aga kontaktõpperühmi käiku panna pole vaja ja nende üksikjuhtumite puhul aitavad tugispetsialistid,” ütles Tannberg.

Direktor imestas, et haridusministeerium on selgesõnaiselt keelanud aktused, kuid ei ole veel seisukohta võtnud riigieksamite osas. Asi on selles, et isegi kui riigieksamil on korraga ruumis kümme õpilast, on neile lisaks veel õpetaja ja välisvatleja, mis teeb kooli kohta suure arvu inimesi kokku. “Riigieksam ise on ju massiüritus, meie kooli puhul oleks siis majas korraga 120-130, suuremate koolide puhul enam kui 200 inimest,” selgitas Tannberg.

Seega muutub juba küsitavaks, kas riigieksamite toimumise korral on aktuste keelamisel enam mõtet. Tõsi, aktuste osas on tulnud juba ka olukorrale kiirelt reageerinud teenuspakkujaid, kes pakuvad virtuaalsete aktuste korraldamist. “Mina olen saanud juba kolm pakkumist ja mõttega on kaas tulnud Tartu linn,” ütles ta.

Ka Saue gümnaasiumis, kus on tuhatkond õpilast, käivad praegu koosolekud, kus klassijuhatajad annavad üleavaate õpilaste edasijõudmisest ja sellest, kui palju õpilasi vajaks kontaktõpet. Direktor Triinu Luiga ütles, et digivahendid ei sobi vaid käputäiele lastele, kuid hariduslike erivajaduste tõttu oleks kontakttunde vaja rohkematele. See aga muutuks keerukaks, kuna õpilasi koguneks kooli liiga palju. “Meil on suur kool ja kui me lubaksime kooli kõik HEV õpilased, siis teeks see kokku juba 200 õpilast. Klassis võib olla küll kuni 10 õpilast ruumis, aga iseküsimus on, kuidas tagada, et koridoris, sööklas või garderoobis rohkematega kokku ei puututaks,” ütles Luiga. Nii proovibki kool sättida asjad nii, et õpilaste mured lahendada individuaalkonsultatsioonidega ja sedagi digivahendite teel, et koolimajja tuleks tõesti võimalikult vähesed.

Põhikooliastmest gümnaasiumiastmesse ülemineku viis on Sauel otsustatud. “Oleme otsustanud, et katsete konsultatsioone ei tee ja meie gümnaasiumiossa saab põhikoolist edasi positiivsete hinnetega tunnistusel ja motivatsioonikirjaga,” rääkis Luiga.

Aktuste osas on hetkel plaanitud teha lõpukellaaktus virtuaalselt, aga päris lõpuaktuste osas oodatakse olukorra selginemist. Kuna riigieksamitulemused selguvad 30. juuniks, võib olukord olla selleks ajaks nii palju muutunud, et näiteks lõpuaktuse korraldamine juulis on täiesti võimalik.

Ligi 1400 õpilasega Viimsi kooli direktori kohusetäitja Peeter Sipelgas kinnitas, et nende kool jääb distantsõppele kuni õppeaasta lõpuni.