Lasteabi saab naabritelt tavapärasest rohkem teateid peretülide kohta
Koroonaviiruse põhjustatud eriolukord riigis on pannud pered suure pinge alla, kuna koos tuleb veeta pikki päevi, mille jooksul peab seniharjumatul kombel jagama aega töö, koduõppe ja vaba aja vahel. Üks koht, kuhu pered keerulises olukorras pöörduvad, on lasteabi infotelefon 116111.
Abiotsimise põhjused sõltuvad muuhulgas laste vanusest. Näiteks on telefonile helistanud pered, kus lapsed on väikesed ega suuda mõista, miks nad ei tohi sõpradega kokku saada või mänguväljakule minna. „Lastel oli meel kurb ja vanematel närv ärev, et ei saanud lapsele kuidagi asja selgeks teha, nii et nad helistasid lasteabi telefonile ja küsisid, et kas saate palun rääkida meie kõigiga korraga – telefon pandi valjuhääldi peale ja me aitasime seletada, miks see on praegu hästi oluline, et me piiranguid järgime,” tõi näite sotsiaalkindlustusameti lastekaitse telefoniteenuste juht Mari-Liis Mänd.
Mänd selgitas, et kui peres on emotsioonid juba laes, siis ei suudeta tihtilugu ka üksteist kuulata. „Siis on hea, kui keegi kolmas isik aitab kaasa rääkida – see võtab võib-olla tähelepanu ärevuselt ära ja nii ei minda üksteise vastu karmiks, kuna see annab kõrvale rahumeelse selgituse.”
Rohkem abipalveid
Eriolukorra ajal on võrreldes jaanuari-veebruariga mõnevõrra kasvanud naabritelt, tuttavatelt ja lähikonnast tulnud teated peretülide kohta, tunnistas Mänd. „Naabrid kuulevad ja märkavad näiteks, et kuskil peres toimuvad valjuhäälsed tülid, seal kõrval on laste nutt ja see kordub tihedalt – üks päev, teine päev ja kolmas päev – siis ta muutub juba väga murelikuks, et mis seal peres toimub ning kas seal on abi ja tuge vaja.”
Sellistel juhtudel võtab lasteabi ühendust piirkonna lastekaitsetöötajaga, kes saab juba minna kohapeale kontrollima, kuidas olla perele toeks ning kas lapsevanemad vajavad näiteks nõustamist.
Lapsed ja noored pöörduvad ka ise lasteabisse. Nemad eelistavad kirjutamise võimalust, märkis Mänd – seda saab teha kodulehe vestlusakna kaudu. Noorte murede fookus on eriolukorra kestel muutunud, tõdes ta: kui alguses keskendusid nad rohkem kodus õppimisele ja sellega seotud probleemidele, siis nüüd tunnevad noored üha rohkem muret erinevate suhete pärast. „Lapse ja vanema vaheliste suhete teemad on rohkem pildis, kuna lapsed ja vanemad on rohkem koos ja kui tekivad konfliktid, siis tekib küsimus, kuidas neid konflikte lahendada,” põhjendas Mänd. „Järjest rohkem näeme, et lapsed tunnevad puudust üksteisega kokku saamisest – nad on väsinud sellest olukorrast, et ei saa sõpradega kokku, ei saa kooli minna, füüsilisest lähedusest sõprade ja tuttavatega hakatakse järjest rohkem puudust tundma.”
Käimasoleva koolivaheaja ajal julgustab lasteabi edasi kasutama eri digilahendusi, mille kaudu saab lähedastega sidet hoida. Parema vaimse tervise jaoks soovitab Mänd ka väljas liikuda, et end füüsiliselt natukenegi väsitada ja värskes õhus liikuda – seda tuleb aga kindlasti teha 2+2 reeglit järgides.
Mõtted kirja
Lastekaitse telefoniteenuse juht soovitab noortel ka oma mõtteid üles kirjutada. „Kui sa ei taha kellegagi näiteks enda kurvematest mõtetest rääkida, siis pane need kirja – see aitab enda mõtetes selgust saada ja ülevaadet hoida.” Ta märkis, et mõelda tasub iseenda kriisist väljumise plaanile. „Kui on lootus, et stabiilsus hakkab tagasi tulema, siis mis ma teeksin? Tasub juba mõelda nende tegevuste peale, mida ma tahaksin [pärast eriolukorda] esimesena teha.”
Lasteabi telefonile helistamiseks ei pea probleemid olema sugugi suured, lisas ta. „Vahel on lihtsalt hea oma mõtetest rääkida ja neid arutada. Ei pea olema sellised teemad, et mul on juba väga keeruline ja raske olla, vaid ka väiksemate küsimustega võib täiesti vabalt lasteabi poole pöörduda.”
Helistama ja kirjutama on oodatud ka lapsevanemad. „Kui mõlemalt poolt on emotsioonid laes ja tekib konfliktiolukordi, siis vanemad võivad samamoodi meile kirjutada ja helistada: kas või selle sama jaoks, et korraks arutada, mis võiksid olla head sammud, mida edaspidi teha või kuidas tüli lahendada. Mis on rahunemisvõtted,” rääkis Mänd.
Ta kinnitas, et emotsioonid on inimeseks olemise loomulik osa, kuid kui tunded kasvavad üle pea, tasub pereliikmetele öelda, et vajad pausi ja minna olukorrast eemale – näiteks teise tuppa. „Minna kas või vannituppa ja panna vesi voolama. Praegu on väga aktuaalne käte pesemine: pesegi käsi või mine duši alla – vee puudutus ja hääl rahustavad. Kui on võimalik, siis tasub minna õue, hingata kümme korda sisse-välja. Seejuures öelda, et mul on vaja minna: teha seda läbi minatunde, mitte süüdistada teist, et sa karjud mu peale – see tekitab temas vastupanu,” selgitas lastekaitse telefoni juht.
Kui emotsioonid on raugenud, ei tasu unustada siiralt vabanduse palumist. „Võib-olla on seda alguses raske vastu võtta, aga see on hea märk teisele poolele, et ma ei tahtnud tegelikult olukorda niimoodi lahendada ja mul on kahju,” kirjeldas ta. Sageli ei oska või ei soovi nii lapsed kui vanemad vabandust paluda, märkis Mänd.
Kiusamine on kolinud
Võrreldes varasemaga saab lasteabi vähem teateid koolikiusamisest. Kuigi koduõppega võib olla kooliukiusamist vähemaks jäänud, kardab lasteabi, et probleem pole tegelikult kadunud, vaid kolinud internetti – privaatsõnumitesse ja grupivestlustesse –, kus see on veel rohkem varjatud. Seega palub Mänd panna tähele igasugust internetikiusu ja anda teada, kui tundub, et kellelegi tehakse liiga. „Tegelikult tuleb ka iseenda eest seista. Kui tunned, et sulle tehakse liiga, siis tuleb abi küsida. Ei pea kannatama,” julgustas Mänd.
Positiivsena tõi ta välja, et palju on peresid, kellele on eriolukord pigem ühendavalt mõjunud. „Me oleme seda ka kogenud, et need lapsed ja pered, kel oli varem kogu aeg emotsionaalselt kiire, kel oli palju käimisi ja ei saanud koos olla, läheb palju paremini kui muidu. Praegu on võimalik rohkem koos olla ja aega veeta.”
