Kohvik Crepp'iga suheldes tuli välja, et tegemist on ettevalmistusega tulevikuks - kuidas suhelda klientidega, mil olud on leevenenud, ent viiruseoht siiski aktuaalne?

"Ütleme nii, et ega see rahaliselt praegu ei aita. Peame harjutama, et klient tuleks meile, kui olud leevenevad," tõdes Tartu kesklinnas asuva kohviku Crepp juhataja Ene Süvaorg, kelle sõnul on prantsusepäraseid roogi pakkuva toidukoha uksed olnud avatud füüsilisele klientuurile alates neljapäevast.

"Meil on kõigest mõned kliendid käinud selle aja jooksul," kirjeldas ta olukorda. "Enamasti ikka tellitakse koju."

Pestuks saavad isegi menüüd

Et 2+2 reegel toimiks ka siseruumis, on kohvikus seatud lauad viisil, mis lubab külalistel distantsi hoida. Laual puhkavad ka täitsa uued menüüd, mida on kerge pesta - igale kontaktile järgnedes tuleb toidukaardil suunduda puhastustiirule. Lisaks on toidukoht varustanud end kõiksuguste puhastusvahenditega.

Ka töötajad on ohutusnõuandeid silmas pidades kaitsevahenditesse rüütatud: teenindajad kannavad kummikindaid ja näomaske.

"Me lihtsalt mõtlesime, et üks kord saab tõesti see karantiin läbi ning selleks hetkeks oleksime juba harjunud sellega, et oskame vahemaad hoida ja nii edasi," põhjendas kohviku juhataja mõttekäiku.

Crepp pole antud olukorras kedagi koondanud ning 16-aastase staažiga toidukohta tahetakse raskest ajast hoolimata käimas hoida. Just nüüd, aprilli algul, tähistas kohvik oma sünnipäeva. Ettevõte hoiab end käimas toidu kojuveo ja riigilt saadava abi najal.

Eriolukorra pikenedes nii mõnedki kohad sulgemisohus

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuhi Maarika Liivamägi sõnul on eriolukorra jätkudes oht, et nii mõnedki turisminduse ja toitlustusega seotud ettevõtted võivad end lõplikult sulgeda.

"Kui piirangud jätkuvad ja selline seisak kestab mitmed kuud, pole välistatud, et mõned ettevõtted ei ava oma uksi," kirjeldas ta hetkeolukorda. "Mitmed ettevõtted on öelnud, et kui piirang kehtib juuni-juuli-augustini, võivad nad kinni minna."

Mida arvab Liivamägi kohvikute ükshaaval avamisest ja nii-öelda füüsilise klientuuri teenindamisest?

"Ühel hetkel ju peab hakkama mingitpidi see asi lahti minema, et kas kõiki neid kehtivaid piiranguid arvestades nii hakkabki olema," märkis ta ettevalmistuse printsiibi suhtes toetavalt. "Eriolukord kehtestati küll järsult, ent sellest välja tullakse samm-sammu haaval."

Liivamägi usub, et kui maailm hakkab end vaikselt avama, taastub ka sisenõudlusega seotud ettevõtetes äritegevus - seda aga kindlasti mitte määral, mis oli omane kriisieelsele perioodile.

Kui jutt langes aga hotellidele, on ta skeptilisem: selliste asutuste sissetulek sõltub välisturistidest ning nõudluse tekkimine tolles valdkonnas on leevenevas kriisisituatsioonis keerukam.