Riigikantselei tellitud värskest uuringust selgub, et koroonaviiruse leviku pidurdamiseks kehtivaid meetmeid toetab 60% Eesti elanikest (tõus 6% võrreldes eelmise nädalaga), meetmete karmistamist toetab 27% (langus 10%) ning leevendamist 11% elanikest (tõus 4%).

Hoolsus ametlike juhiste järgimisel on veidi langenud. 79% elanikest (langus 2% võrreldes eelmise nädalaga) peavad enda hinnangul meeles ja järgivad kõiki ametlikke juhiseid, 15% järgib enamus juhiseid, vaid 3% on neid, kes järgivad juhiseid, mis ei nõua pingutust ning 3% ei tee midagi erilist. Kõige hoolsamalt järgivad juhiseid Lääne-, Rapla- ja Võrumaa elanikud (vastavalt 89%, 87% ja 84%), vähem hoolsamad ollakse Tallinnas, Ida-Viru ja Saaremaal (vastavalt 75%, 74% ja 76%).

80% elanikest pingutab samamoodi kui nädal varem, 18% elanikest pingutab võrreldes eelmise nädalaga veelgi rohkem. 92% elanikest mõistab, et nende käitumine saab ära hoida lähedaste nakatumist ning 80% tunneb muret, et keegi võib neid endalegi teadmata nakatada.

Väljas liikuvate inimeste osakaal püsib oluliste muutusteta võrreldes möödunud nädalaga: 62% elanikest püsib kodus ja väljub vaid erandolukordades (tõus +2%). Väljas liikuvate inimeste osakaal on veidi langenud: 29% (-2%). Väljas liikumise peamisteks põhjusteks nimetatakse tööülesandeid (64%) ja värske õhu hingamist (57%).

Vastajaile, kelle leibkonnas on alla 18-aastaseid koolis käivaid lapsi, esitati küsimus selle kohta, kuidas plaanib pere saabuvat koolivaheaega veeta. Eesmärgiks oli selgitada, kui suur osa peredest plaanib tegevusi, mis kujutavad endast viiruse leviku seisukohalt riskikäitumist (näiteks vanavanemate või muude sugulaste külastamine, lastel on lubatud kohtuda õues teiste lastega või nad on kodus järelevalveta).

Vähemalt mõnda eelnimetatud tegevust plaanis 26% küsitletutest (kõige sagedamini laste jätmist järelevalveta). Valdav osa (71%) koolis käivate lastega peredest plaanib koolivaheajal püsida kodus ning hoolitseda, et lastel oleks tegevust nii, et nad ei oleks kontaktis teiste inimestega.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2077 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad.