Teadlasterühm näeb tunneli lõpus paistmas lootusekiirt
Täna õhtul tutvustab Eesti teadlaste rühma juht Krista Fischer valitsuse juures tegutsevale teadusnõukogule Eesti andmetel baseeruvat mudelit, mis näitab, kuidas erinevad regioonid on kriisis käitunud.
“Kui siiani oli meie mudel üles ehitatud teadusartiklitest võetud jaotusele põhinedes suuresti hiinlaste kogemusele, kui kaua läheb aega, et haigestunud inimene haiglasse jõuab, millal ta jõuab intensiivi, millal ta haiglast välja kirjutatakse, siis nüüdseks on statistikat piisavalt palju juba ka Eestis ning saime vastavad jaotused Eesti põhjal teha,” selgitas teadlaste uurimisrühma kuuluv keemilise ja bioloogilise füüsikainstituudi asedirektor ja vanemteadur Mario Kadastik.
Esimesed andmed sai teadlasterühm terviseametilt kätte laupäeva õhtu. Kadastik viitas, et tegemist on regionaalsete hospitaliseerimise andmetega. “Testitulemused avaandmetes olid meil varasemalt olemas. Regionaalseid andmeid vajasime aga selleks, et vaadelda kõiki regioone eraldi nii hospitaliseerimise kui surmade osas. Meile tundus varasemalt, et regioonid käituvad eriolukorras erinevalt ja andmete analüüs näitas, et meie eeldus vastas tõele,” ütles Kadastik.
Kadastiku sõnul saab nüüd öelda, kuidas on nakatumine erinevates piirkondades toimunud ja millisel kiirusel. Kogu nädalavahetus on käinud kibe töö, et professor Krista Fischer saaks mudelit täna õhtul tutvustada esmalt teadusnõukogus professor Irja Lutserile ning homme juba ka valitsusele. Enne seda ei taha teadlased välja öelda, millistele tulemustele jõuti ning milline on järgmine prognoos. “Ühte, niigi selgelt näha olevat, saame muidugi juba praegu kinnitada: Saaremaal on olukord teistest regioonidest halvem.”
Ühes oma esimestest, ligi kolm nädalat tagasi valminud mudelis prognoosis teadlasterühm kõige hullemaks ajaks 20. aprilli. Kõige pehmem alumine nivoo, kus kasutusele võetud meetmed on väga efektiivsed, näitas toona intensiivravi vajavate inimeste hulgaks 230 ning kõige halvema stsenaariumi korral, kus meetmed on vähe-efektiivsed, 963. Usaldusnivoo ülemine serv näitas siis veelgi hullemaid numbreid, kuid professor Fischer viitas juba toona, et kõigil arvudel on ümber matemaatilised usalduspiirid.
Praegused haigestumistenumbrid seda tendentsi ei näita. Mario Kadastik tõdes, et toonased numbrid matemaatiliselt nii musta stsenaariumi tõepoolest näitasidki. “Praegu tundub aga, et meetmed on mõjunud. Nüüd on küsimus, millises faasis me oleme ja see vajabki kinnitust - neid andmeid üritamegi täna veel analüüsida. Aga et nakatumiste arv oleks pidevas kasvufaasis, nii tõesti enam ei tundu. Lootuskiir tunneli lõpus veidi juba paistab,” ütles Kadastik.
