Hooldusperede toetust tõstev eelnõu liigub teisele lugemisele

Hooldusvanem hakkaks senise 135 euro asemel saama ligi kolmsada eurot kuus. Seadusemuudatus peaks jõustuma tänavu 1. juulil.

Eesti Päevaleht kirjutas veebruari lõpus, et lastekodulastele mõeldud raha on omavalitsustel 3,9 miljonit üle. Kõige rohkem, ligi miljon eurot, jäi üle Tallinnal.

Ülejäägi üks põhjustest peitub selles, et omavalitsused ei ole maksnud hooldusperedele toetust 1385 eurot kuus, kuid just nii palju eraldab ühe hooldusperes kasvava lapse tarbeks riik. Omavalitsused on maksnud sellest vaid miinimumi: 375 eurot, mille hulgas on lapsetoetus 240 eurot ja hooldusvanema toetus, mis oli eelmisel aastal 135 eurot ehk neljandik miinimumpalgast.

Pärast ülejääkide selgumist otsustas sotsiaalminister Tanel Kiik esitada riigikogule sotsiaalhoolekande seaduse muudatusettepaneku, millega soovib tõsta hooldusvanema toetuse kahekordseks. Kui ettepanek läheb läbi, on selle aasta 1. juulist hooldusvanema minimaalne toetus 292 eurot kuus ehk pool töötasu alammäärast. Omavalitsused võivad maksta ka sellest rohkem, kuid vähem enam mitte.

Eelnõu on riigikogu menetluses läbinud esimese lugemise ja täna arutas seda sotsiaalkomisjon. „Tulevikus saaks hoolduspere vanem ühe lapse kohta praegusest kaks korda suurema toetuse kalendrikuus ja lisaks katab kohalik omavalitsus hooldusperes elava lapse kohta kulud minimaalselt 240 euro ulatuses ühes kalendrikuus,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder pressiteate vahendusel.

Lisaks on eelnõuga tehtud oluline panus ka harvikhaigustega laste abistamise osas. Nimelt saab Sotsiaalkindlustusamet hakata maksma tulevikus harvikhaigusega lastele toetusi ka juhul kui neile ei ole välja kujunenud puuet. Lisaks tekib teatud olukordades ja puudeliikide puhul Sotsiaalkindlustusametil võimalus määrata inimesele puue pikemaks perioodiks kui viis aastat.

Sotsiaalkomisjoni liikme Signe Riisalo sõnul toob eelnõu muu hulgas leevendust eriolukorra tõttu keerulisse olukorda sattunud peredele. „Puudega ja hariduslike erivajadustega lapsed, kes said igapäevaselt haridust eriväljaõppega professionaalidelt, peavad eriolukorras seda saama vanematelt ja veelgi enam – vanemad peavad loobuma tööl käimisest. Siin tulebki eelnõu appi, pakkudes neile vanematele eriolukorra perioodil igakuist toetust,“ rääkis Riisalo.

Sotsiaalkomisjon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) teisele lugemisele esimesel võimalusel.