Ravimite hulgimüüja ja ravimiamet rahustavad: ravimeid jagub, paanikaks pole põhjust
Perearst Eero Merilind kirjutas täna ühe sotsiaalmeedia postituse all muuhulgas seda, et alates kolmapäevast on inimesed hakanud ravimeid kokku ostma. “Tuleks seada ravimi (kokku ostmise) piirangud. Sain teateid, et otsas ( või tarneraskus) insuliinil, antibiootikumil Augmentiin (kopsupõletik),” kirjutas ta.
Hiljem selgitas Merilind Eesti Päevalehele ja Delfile, et kirjeldas selle postitusega oma kolmapäevast, neljapäevast ja reedest tööpäeva, viidates, et eile ehk reedel oli eriti suur ravimite tellimine. “Mõtleme, kuidas tegutseda, et paanikat ei tekiks,” ütles arst.
Kuid see, et ravimeid selliselt kokku ostetakse, näitab, et paanika on juba tekkinud ning seetõttu küsisime kommentaari nii ravimiametilt kui hulgimüüjalt Magnumilt: kas inimestel on tõesti põhjust muretsemiseks?
“Selles pole mingit kahtlust, et ravimite ostmine on suurenenud,” tõdes ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. “Ega sellest olekski midagi, kui inimestel on kodus olemas oma igapäevased krooniliste haiguste ravimid ning mõni palavikulangetaja, aga arutut kokkuostmist pole mingi juhul vaja teha. Kui WC-paberi puhul on probleem vähene, siis igasugune ravimite kokkuostmisele õhutamine on vastutustundetu tegevus,” ütles Raudsepp.
Ravimiametil on teada, et müüdud ravimite kogused on suurenenud. “Jälgime pidevalt olukorda, aga seni ei ole meil teateid, et viiruse tõttu oleks tekkinud tarneraskusi ei Eestis ega kogu Euroopas. Pigem muretsevad Euroopa riigid praegu selle pärast, kui riigid üksteise võidu varusid suurendavad ja väljaveol piiranguid seavad. Just sellised meetmed tekitavad tarneprobleemi, mitte kardetud ravimitootmise vähenemine,” selgitas Raudsepp.
Tarneraskuste ennetamiseks saatis ravimiamet juba 28. veebruaril Eesti hulgimüüjatele palve olla väga tähelepanelik laovarude planeerimisel ja logistika korraldamisel. “Samuti oleme palunud kõiki turuosalisi meid koheselt teavitama, kui on teateid tarneraskustest,” lisas Raudsepp.
Ühe võimalusena ravimite arutu kokkuostu vähendamiseks praegusel kriisi ajal näeksid perearstid piirangute seadmist. Perearstide Seltsil on omad ettepanekud. “Kas piirata läbi retseptikeskuse, et üle kahe kuu jagu ravimeid välja ei kirjutada ei saa või et apteekrid üle kahe kuu jagu ravimeid korraga ei müü. Muide, osad apteekrid on seda ka juba ise viimastel päevadel rakendanud,” ütles perearstide seltsi juhatuse liige Argo Lätt. Ta viitas, et Euroopa ravimiamet on sellele juba tähelepanu pööranud ning mitmed välisriigid on piirangud seadnud.
Mõned riigid, sh Taani, on kehtestanud ka korra, et enimlevinud käsimüügiravimeid ei müüda üle kahe paki.
“Kas arstid vajavad väljakirjutamise piirangut ja apteekrid müügipiirangut nii retsepti- kui käsimüügiravimite osas, et tagada ravimite jõudmine tegelike abivajajateni, on järgmine võimalus,” kommenteeris seda Kristin Raudsepp.
Ta kinnitas, et ravimiamet hoiab end muutuva olukorraga kursis ja vajadusel kaalub erinevaid meetmeid koostöös sotsiaalministeeriumiga. “Ka erakorralises olukorras peavad ravimid olema tõhusad, kvaliteetsed ja ohutud, selles ei ole mingit kahtlust, sest ainult nii saame inimeste tervist kaitsta ja haigusi ravida,” ütles Raudsepp.
Mis puudutab aga paratsetamooli, siis Raudsepa kinnitusel tuleb seda kindlasti veel - kui see ravim on mõnes apteegis hetkel otsas, siis on võimalik, et nädalavahetuse logistika on aeglasem (kui apteek ei ole osanud ette näha müügi suurenemist).
Ravimite hulgimüügifirma Magnumi juhatuse liige Mari Krass tõdes, et see, mis vallandus neljapäeval ja reedel jaekaubanduses, vallandus sama moodi ka apteekides. “Esmased mõjud on samad - nii nagu osteti tühjaks poed ning kaupa toodi ladudest juurde, juhtus ka apteekides,” ütles Krass.
“Ravimiamet on hulgimüüjatega jaganud nimekirju ravimite osas, mille varusid tuleb järgida ja seda me oleme ka teinud. Kõik vajalikud ravimid, ka teie poolt nimetatud insuliin ja Augmentin on meie vaates kõrgendatud tähelepanu all. Lisaks suur hulk muid vajalikke ravimeid. Täna ei ole meil informatsiooni, et me ei saaks neid ravimeid kätte,” rahustas Krass elanikkonda.
Eestisse jõuavad kõik ravimid välisriikidest ning seega oleme me sõltuvad teiste riikide käitumisest. “Praegu pole Euroopa Liidu riigid keelanud tavapäraste ravimite liikumist ja meie tellimusi täidetakse tavapärases mahus. Oleme nii Eesti kui Euroopa tasemel vahendanud infot, et Eesti jaoks mõeldud ravimite kättesaadavust ei piirataks” rääkis Krass juba astutud sammudest võimaliku kriisi vältimiseks. “Oleme leidnud mõistmist ja kinnitust, et selliseid otsuseid ei tehta. Sellest tulenevalt võib hetkel öelda, et me ei pea ravimite varude pärast ülemäära muretsema,” ütles Krass.
Ka ravimitootjad on öelnud, et 1-2 nädalaga mingisuguseid probleeme ei teki. Seda, mis juhtub aga näiteks poole aasta pärast, kui epideemia
jätkub, ei oska öelda ühegi valdkonna inimene ükskõik milliselt elualalt - olgu siis tegemist toiduainete, ravimite või esmatarbekaupadega. Osa maailma ravimitööstuste toorainest tuleb Hiinast ja kuna seal kuulutati välja karantiin, seiskusid tehased. Paljud firmad varuvad küll alati toorainet ette, ent ühel hetkel võib doominoefekt tekkida.
“Seega, praegu me ei tea, kas ja kuidas mõjutavad need probleemid ravimite olemasolu Eestis aga ka ükskõik, millises teises riigis,” viitas Krass. “Kõigi ravimite olemasolu tagamise nimel pingutatakse iga päev. Praegusel hetkel võib öelda, et ravimite kättesaadavusega on olukord tavapärane ja patsiendil pole vaja muretseda.” rõhutas Krass.
