Loone rõõmustas eile Delfile antud lühiusutluses Rooma tühjade tänavate ja kohalike jätkuvalt rõõmsa meele üle. See reibas kirjutis ei jäänud märkatama Loone kolleegil Sven Sesteril, kes säärast reisivaimustust pigem taunib. Delfi avaldab Sesteri postituse täismahus.

Hämmastab üleskutse ideaalsest ajahetkest Itaalia külastamisel.
Pidin olema ka ise selles Itaaliat väisavas Riigikogu 7 liikmelises grupis. Eelmise nädala alguses (nädal enne minekut) otsustasin, et siiski ei soovi riske võtta ei endale, oma perele, aga ka sõpradele ja töökaaslastele, kellega hiljem peale komandeeringut ju paratamatult kokku puutun. Mõned päevad hiljem otsustasid ka kõik teised grupi liikmed, et ei soovi praeguse info juures Itaaliat külastada. Jäi vaid Oudekki, kes mingil põhjusel kindlalt tahtis minna. Üksinda ta lõpuks läkski. Inimesel vaba voli minna, aga et nüüd teha üleskutse õigest ajahetkest Itaalia külastamisel! Ja olla uhke, et vaatamata sellele, et Itaalia riigiametnikud miskipärast enam ei kallista ja musita, aga teistel kohalikel inimestel pole probleemi (tsiteerides: neil ju tervisekindlustus olemas ja vajadusel saab arstiabi) ning nentida tulevikku vaatavalt, et ise pole haigeks jäänud ning karantiini vajadust ei näe? No mis siis ikka, Sinu otsus. Paanikat pole mõtet külvata, esmaspäeval kohtume Riigikogus. Ära pahanda, see pole ebaviisakus, proovin profülaktika mõttes siiski mõned meetrid distantsi hoida, mul kodus kaks väikest last.

PS: Meeldis ühe vandeadvokaadi kiri, kellega olin juba kuu aega varem kokku leppinud just tänaseks hommikuks Riigikogus kokkusaamine seadusloome teemal. Ta kirjutas eile, päev enne kokkusaamist, et tuli perega Milano kaudu Põhja-Itaaliast suusatamast ning et kuigi nädal on möödas ja keegi pole nende reisiseltskonnast haigestunud, siis tal ei ole mingit probleemi, kui ma soovin kohtumise nädala võrra edasi lükata. Tõeliselt vastutustundlik lähenemine! Nii ka kokku leppisime, kohtume temaga järgmise nädala lõpus.