Kaja Kallas: kui koalitsioon on valmis muudatusi tegema, võiks pensionireformi riigikogus uuesti arutada
Reedel otsustas president Kersti Kaljulaid jätta pensionireformi seaduse välja kuulutamata. Opositsiooniliider Kaja Kallas, kes on pensionireformi tugevalt kritiseerinud, arvas siis, et riigikogus võiks seadust uuesti arutada, kui koalitsioon on valmis muudatusi tegema.
"Mis edasi? Seadus tuleb tagasi riigikokku," kirjutas Kallas reedel pärast presidendi otsust ühismeedias. "Kui koalitsioon on valmis muutma kahte asja: välja saaks võtta ainult 2%, mitte 2+4% ja seda, et seadus hakkaks kehtima vastuvõtmisest edasi, mitte tagasiulatuvalt, siis võiks seda uuesti arutada."
"Kui neil valmisolekut neid muudatusi teha ei ole, siis pole minu hinnangul mõtet arutelu uuesti avada, vaid hindamine peaks minema riigikohtu kätte," lisas Kallas.
Kallas on varasemalt olnud konkreetne vastane II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele. Küsimusele, kust on tulnud meelemuutus, et muudatustega võiks seaduse üle arutada küll, vastas Kallas, et on endisel seisukohal. "Olen endiselt seda meelt, et see on väga halb seadus ja väga halb mõte," ütles ta Delfile.
"Minu reedene kommentaar lähtus sellest, kuidas menetlus edasi läheb. Seadus tuleb edasi riigikogusse nende etteheidetega, mis presidendil põhiseaduse aspektist olid ja riigikogul on kaks valikut - kas võtta seadus muutmata kujul vastu või võtta see lahti ja asuda seda muutma. Need kaks asja, mis kommentaaris välja tõin, on suurimad riived. Kui koalitsioon pole valmis neid heaks tegema, siis läheb asi riigikohtule," selgitas Kallas.
Kui koalitsioon on valmis need muudatused sisse viima, et välja saaks võtta ainult 2%, mitte 2-4% ja seadus hakkaks kehtima vastuvõtmises edasi, siis kas Kallas toetaks pensionireformi? "Ei, aga siis on põhjust riigikogus asja arutada. Muidu mitte," kinnitas ta.
Riigipea lükkas seaduse tagasi
Möödunud reedel otsustas president, et pensionireformi seadus on põhiseadusega vastuolus ja saadab seaduse tagasi riigikokku.
Mis saab edasi? Kui seadus riigikokku tagasi läheb, on tõenäoline, et see võetakse koalitsiooni toetusel taas vastu. Kuna presidendi kriitika oli karm, siis tuleb ilmselt eelnõus mitmeid parandusi teha, mis võtab oma aja.
Kui seadusele seejärel uuesti rohelist tuld näidatakse, siis on Kaljulaidil taas kaks nädalat aega otsustamiseks. Tal on kaks varianti: kas kuulutada seadus välja või teha riigikohtule motiveeritud taotluse vormis ettepanek tunnistada seadus põhiseadusvastaseks.
Riigikohtul on seaduse järgi sellise kaebuse lahendamiseks üldjuhul aega neli kuud, aga asja olulisus ja keerukus võib tingida vajaduse seda aega pikendada. See oleneks paljudest asjaoludest, näiteks kaebuse sisust ja kaebuse esitamise ajast. Küll aga tuleb reaalsuses arvestada sellega, et tõenäoliselt ei võta riigikohus tervet aastat, et seda menetleda, ja põhiseadusliku riive puudumise korral tuleb presidendil seadus välja kuulutada pigem selle aasta sees.
