“Olen puudega, minu ainus sissetulek on invaliidsushüvitised. Varem sain 427 eurot, millest 50 eurot läks kohtutäiturile. Nüüd makstakse talle 206 eurot. Mul on eluks jäänud 221 eurot ja mul on veel kaks last — 13- ja 18-aastane. Mõlemal on laste astma ja juveniilne artriit,” rääkis Jelena RusDelfile. Ta lisas, et paljudel puuetega inimestel on väikelaenud selleks, et “vähemalt kuidagi ära elada”.

Samasuguse kirja saanud Olga sõnas, et varem sai ta 238 eurot toetust, nüüd aga 189.

“Oleme kõiki neid, keda muudatus mõjutab, teavitanud. Kuid me ei näe, kui palju raha on kohtutäiturite käes, kuna see arvutatakse süsteemis automaatselt. Inimesed peaksid kontakteeruma kohtutäituriga ja nendega ise läbi rääkima,” ütles töötukassa pressiesindaja.

Töötukassal puudub õigus teostada kinnipidamisi teisiti, kui see on arestimisaktide kirjas.

Kui inimene leiab, et temalt on kinni peetud seadusega lubatud määrast enam, tuleb tal pöörduda selle küsimuse arutamiseks ja arestimisaktide muutmiseks kohtutäiturite poole, kes on esitanud arestimisaktid tema töövõimetoetuselt kinnipidamiste tegemiseks. Töötukassal puudub võimalus inimese eest kohtutäiturile taotlusi teha ja töötukassa ei näe inimese kõiki sissetulekuid, mille põhjal on kohtutäitur teinud aktid, mida töötukassa peab täitma.

Hiljem ütles Jelena, et oli kohtuitäituriga vestelnud ja talle lubati mahaarvatud summa tagastada, kuid mis saab järgmisel kuul, ei ole veel selge.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda selgitas, et probleem seisneb uues töötukassa süsteemis ja täiturid on valmis võlgnikega kohtuma.

“Kui varem arvutas süsteem raha ühe arestimiskorra eest, siis nüüd, alates veebruarist töötleb arvutiprogramm kõiki arestimistoiminguid korraga ja võlamaksed toimuvad vastavalt arestimisaktis kehtestatud tingimustele,” selgitas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.

Tema sõnul on selles olukorras ainus lahendus pöörduda oma täituri poole, kes muudab arestimissakti nii, et see vastaks uutele asjaoludele.

Töövõimetoetuse suurus
Töövõimetoetuse kehtiv päevamäär on 13,79 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on:


osalise töövõime korral 57 protsenti kehtivast päevamäärast (7,8603 eurot päevas, keskmiselt 235,81 eurot kuus);


puuduva töövõime korral 100 protsenti kehtivast päevamäärast (13,79 eurot päevas, keskmiselt 413,70 eurot kuus).