Martin Helme peab Marti Kuusiku ametist vabastamise asjus kohtus ütlusi andma
Juba oktoobris selgus tegelikult, et Kuusik soovib tunnistajana kohtus näha kolme valitsuse esindajat - peaminister Jüri Ratast, siseminister Mart Helmet ja rahandusminister Martin Helmet.
Et kohus ei pidanud mõistlikuks kolme, eeldatavasti sama teabega tunnistajat kohtusse kutsuda, paluti Kuusikul tunnistajate nimekirja kärpida.
Novembris teatas Kuusik advokaat Küllike Nammi vahendusel kohtule, et siiski soovitakse kõiki kolme ministrit tunnistajatena näha, ent kui kohus on endiselt seisukohal, et piisab vaid ühest, siis olgu selleks Martin Helme.
Riigikantselei aga on seni olnud seisukohal, et ministrid ei peaks ses asjus tunnistajatena osalema. Nõnda on Õhtulehe veergudel öelnud valitsuse esindaja vandeadvokaat Martin Triipan, kes pidas Kuusiku nõudeid õiguslikult alusetuks.
Pärast mõni kuud kestnud vaagimist otsustas halduskohus, et Helme osalus tunnistajana on siiski õigustatud ja nõnda ongi ta kutsutud 12. veebruaril toimuvale istungile.
Triipan märkis Delfile, et kohus möönis, et kuna ministrite omavahelisel nõupidamisel toimus suuline vestlus, siis dokumentaalseid tõendeid ei olnud võimalik sellest vestlusest esitada. Riigikantselei esindajana ei pea Triipan aga otstarbekaks kohtuasja menetluse üksikasju lähemalt kommenteerida.
Kuusik jahib suurt hüvitist
Vabariigi valitsuse seaduses seisab, et valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise, ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. Riigikantselei aga jättis Kuusiku hüvitisest ilma, kuna Kuusik lahkus valitsusest omal soovil.
Kuusik aga leiab, et tema päev ministriametis on siiski sellist hüvitist väärt, kuna teda sunniti ametist lahkuma ja töötuks jäi ta nimelt peaministri ettepanekul.
Seetõttu andis ta asja halduskohtusse, et tuvastada Ratase 30. aprillil saadetud kirja õigusvastasus ja tuvastada, et Kuusik vabastati ametist Ratase ettepanekul. Lisaks soovib ta kahjuhüvitist kuue kuu palga ulatuses, milleks on 31 458,36 eurot.
Kuusikule maksti pärast skandaali ametist tagasiastumisel välja palk 1,5 tööpäeva eest. See on 374,5 eurot (proportsionaalselt töötatud ajale). Lisaks ka esindustasu 74,9 eurot.
Kuusik ütles ametist taganedes, et tegi seda üksnes valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides. "Kinnitan jätkuvalt, et minu vastu esitatud süüdistused on laim – ma ei ole vägivallatseja," kinnitas Kuusik oma avalduses toona.
