Eestis on suurenenud Nigeeria ja India kogukonnad
Siseminister Mart Helme ning politsei-ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher andsid ülevaate PPA möödunud aasta tööst, tõdedes, et rände-ja integratsiooniküsimused tõusevad üha enam fookusesse.
Siseminister viitas, et Eestis on tekkimas nukleaarsed kogukonnad, kes tahavad elada oma elu selle kogukonna sees ega haaku väljaspool oleva eluga. “Ühelt poolt ütlevad rahvusvahelised kohustused ja inimlik vaade, et me peaksime neid inimesi toetama, nende toetuste kaudu integreerima ja leidma töökohti. Teisest küljest näeme, et need toetused annavad neile tihtipeale võimaluse elada sedasama isoleeritud elu ning mitte suhestuda piisava aktiivsusega meie igapäevase elu ja ümbritseva keskkonnaga,” tõdes Helme. “Esimest korda me näeme, et see probleem, mis varem on olnud kusagil Lääne-Euroopas, on otsapidi jõudnud ka meile.”
Helme sõnul on Eestis kaks põhilist immigratsiooni allikat - õpiränne ja teine sellesama õpirändega kaasnev perekondade ühinemine. “Näeme, et siin on tekkimas probleemid. Väga kiiresti kasvavad mõnedest riikidest pärit kogukonnad. Viimase paari aasta jooksul on nagu rakett visanud üles India päritolu kogukond. Teine väga kiiresti kasvav ja justnimelt õpi-ja perekondade ühinemise kaudu kasvav kogukond on Nigeeria kogukond. Sellega on aga igal pool Euroopas väga tõsised probleemid kriminogeenses kontekstis,” nentis Helme, lisades, et ülimalt naiivne oleks arvata, et Eestis neid probleeme ei teki.
PPA peadirektor Elmar Vaher oli siseministri poolt tõstatatuga igati päri. “Meil on natukene veel aega jälgides seda olukorda kogukondade mõttes, mida minister kirjeldas. Aga mitte palju,” tõdes Vaher.
Vaher lahutab siin kaks erinevat teemat. Üks neist on seotud 2015. aastal alanud migratsioonikriisiga, kus ka Eesti ei jäänud puutumata. Suur osa ümberasustatuid Eestisse aga jääda ei soovinud ning liikusid edasi riikidesse, kus olid ees ootamas nende suured kogukonnad.
“Teine suund on tõesti legaalne ränne – õpi-ja töötamise ränne, millega tuleb kaasa pereränne,” tõdes Vaher, kinnitades samas, et praegu politsei ei tunneta, et turvalisus tervikuna oleks selle tõttu suuremas ohus.
Vaheri sõnul uuritakse neid küsimusi väga tõsiselt. “Õpetame ka politseinikke tundma neid kultuure, töötama nö multikulti olukorras. Akadeemias on eraldi välja õpetatud inimesed, kes viivad läbi treeninguid, kuidas ära tunda kultuurilist eripära, mis võib viia selleni, mida minister kirjeldas, et osad kogukonnad hakkavad suurenedes looma oma rituaale ja tihti need rituaalid on kuritegelikud,” rääkis Vaher. “Siin on oluline roll ka kapol, et neid ilminguid varaselt märgata ja juba üheskoos neid asju lahendada.”
Siseministri kinnitusel tõusevad rände-ja integratsiooniküsimused üha enam fookusesse, kuid lihtsaid lahendusi neile pole. “Siin tuleb õppida teiste riikide kogemustest ja mitte leiutada jalgratast,” ütles siseminister.
Vaheri sõnul pole getostumist praegu siiski märgata. “Nad hoiavad kokku, see on selge, kuid hetkel me ei näe turvalisuse mõttes väga palju probleeme. Aga hoiame silmad lahti,” kinnitas Vaher. “Olen igati päri, et kui me nüüd midagi valesti teeme, siis see oht saabub. Sellepärast on väga oluline kuulata väga hoolega, mida teevad Soome ja Rootsi, kuidas käitub Saksamaa. Meie heade partneritena on nad valmis igakülgset nõu andma, kuidas seda ära hoida. Ka nemad ütlevad, et oleks pidanud kunagi tegema üht-teist teisiti,” tõdes Vaher
Eile kohtus Vaher Soome piirivalve juhiga ja üheks teemaks oli justnimelt see, kuidas sellises olukorras vahetada võimalikult head infot.
Helme lisas, et lisaks õpi-ja töörändele (eeskätt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest) on Eestis juba märgata ka poliitilist rännet. “Eestisse on tulnud mingi hulk inimesi, kes on põgenenud Türgist. Ma ei ütle, et see on väga problemaatiline. Mõnele inimesele oleme varjupaika andnud, sest nad on seda palunud kui poliitiliselt tagakiusatud inimesed oma koduriigis,” rääkis Helme, lisades, et pikemas perspektiivis tuleb siin siiski laiemalt mõelda. “Türgi on ju meie partner NATOS-s,” viitas siseminister.
Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 1. jaanuari seisuga 10 400 Ukraina kodanikku (möödunud aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 9771 Ukraina kodanikku). Nigeeria kodanikke elav käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 713 (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 435 ja 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 600).
India kodanikke elab käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 849 (2018. aasta 1. jaanuari seisuga 532 ja 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 619).
PPA hallata on ka erinevad dokumendid. Tegemist on valdkonnaga, mille sujumist ei oska me hinnata enne, kui tekivad tõrked. Siseminister tuletas meelde mõne aasta taguseid probleemidele ID-kaardiga, mis õnnestus lahendada. “Aga see tähendab, et üksnes oma ressurssidega ei suuda PPA tagada seda, et meil pikemas perspektiivis ei või tekkida probleeme,” tõdes Helme. Tema sõnul ei ole probleem praegu organisatoorne, vaid king pigistab kõige enam rahaliselt. “Eesti digiriik, mida me armastame maailmas reklaamida, on praegu olukorras, mis vajab uusi ja üpriski suuri investeeringuid ja seda mitte ainult siseministeeriumi valdkonnas-vaid üle riigi tervikuna,” tõdes Helme. “Üleeile oli see teema meil Stenbocki majas väga tõsiselt fookuses. Kohal olnud IT-ja väliskaubandusminister sai ülesande koguda kokku kõikide ministeeriumide vastavad investeeringuvõlad, anda IT-poolne hinnang kitsaskohtadele ning pakkuda välja lahendused koos hinnalipikutega, mida ja missuguste ajalõikude jooksul tuleks teha, et meil poleks ühel hetkel kokku kukkunud rahvastikuregister, ei jookseks kokku ID-kaartide välja andmine või ei juhtuks midagi muud, mis meie igapäevast elu väga tõsiselt häirima hakkab,” ütles Helme.
Siseminister kinnitas oma plaanidest rääkides ka seda, et ta ei ole loomas oma eraarmeed. “Üks teema, mida on poliitikas püütud keerutada seda ja teistpidi ning anda sellele juurde halba maiku mõningate opositsioonipoliitikute poolt, on sisekaitsereservi loomine. See on saanud järgmise käigu. Valitsus on eraldanud ca miljon eurot ettevalmistustööde alustamiseks,” kinnitas Helme.
Helme viitas, et poliitikud on nimetanud seda tema eraarmeeks ja võrrelnud ka näiteks nõukogude aegse rahvamalevaga, kuid pole midagi kaugemal tõest. “Esiteks on Helme siseminister tõenäoliselt suhteliselt lühikest aega. Ma olen 70 aasta vanune, 170 aastaseks kindlasti ei ela ja eraarmeed niisugust kauget perspektiivi silmas pidades kindlasti looma ei hakka,” kinnitas Helme.
Ta selgitas, et riigid peavad olema valmis erakorralisteks olukordadeks ja keegi meist ei tea, millal ja millistes tingimustes need olukorrad tekkida võivad. “Me kõik valmistume ju tegelikult selleks, et neid (erakorralised olukorrad-K.A.) ei toimuks aga kui nad toimuvad, siis lühikese ajalõigu vältel kuhjunud mingisugune sündmuste jada võib viia olukorrani, kus me tavapäraste vahendite, isikkoosseisu ja ressursiga küsimusi lahendada ei suuda ja selleks on meil vaja riiklikku väljaõpetatud, varustatud ja konkreetsete ülesannete lahendamisele suunatud reservi,” rääkis Helme. Ta kinnitas, et see on leidnud põhimõttelise heakskiidu kõigis instantsides. “Me kõik teame, et saatan on detailides ja detailidega tuleb tegeleda aga see on kindlasti üks tegevussuund, mis lähematel aastatel tõuseb fookusesse.”
Elmar Vaher kinnitas, et sisekaitsereserv on PPA jaoks väga oluline. “Et tekiks partner lisaks merepäästjatele, abipolitseinikele.”
