Tuletõrjuja läheb põlevasse hoonesse selge ülesandega leida inimesed, ka siis kui ei ole esialgu infot võimalike ohus olevate inimeste kohta. Juhtudel, kui hoone on lausleekides, ei ole seda võimalik aga kiiresti teostada.

Traagilises tulekahjus Ihastes kaotas elu lisaks kahele täiskasvanule ka kolm last vanuses 1, 3 ja 7 eluaastat. Käidi sõnul on tuletõrjujale emotsionaalselt kõige raskemleida põlevast majast lapse surnukeha.

"Sellistel puhkudel kipub päästja ennast süüdistama," tõi Käit välja. "Et järsku oleks saanud kiiremini, muudmoodi.. ja laps oleks ehk elus." Taolised ennast süüdistavad mõtted on kerged tulema, eriti kui mõnel päästjal ehk endalgi kodus mõni laps on.

Selliste sündmuste puhul on Käidi puhul äärmiselt oluline kasutada päästeameti pakutavat psühholoogilise nõustamise teenust, aga miskipärast seda tihti ei kasutata.

"Ka staažikatel tuletõrjujatel on justkui mingi valehäbi või nõukogude ajast jäänud dogma, et seda ei ole vaja," ütles Käit. Ta rõhutab, et nõustamist on võimalik saada ka anonüümselt.

Tartus aset leidnud juhtumi lahendamisega tegelenud mehed aga psühholoogilisest abist esialgu loobusid. Käidi sõnul võib arusaam nõustamise saamise vajadusest tekkida aja jooksul.

Päästeameti personali ja asjaajamise osakonna juhataja Katrin Ehala sõnul vesteldakse ja arutatakse Ihastes tulekahjuga töötanud meeskonnaga teemat edasi. "Praegu on asi veel liiga värske ja ehk ei oska mehed veel abi tahta ning see soov ning vajadus võib veel tekkida," ütles ta.

Käidi enda säärased kogemused päästesündmustel jäävad aastate taha, mil taolist nõustamise teenust veel tööandja poolt ei pakutud, kuid nüüd kasutaks ta seda võimalust sellistel puhkudel kindlasti. Soovitab teistelegi.

Jaga
Kommentaarid