Tema vabastamiseni viis neljapäeval ülemkohtus häältega 6-5 vastu võetud otsus, et isiku saab vangistada alles siis, kui kõik kohtuastmed on läbi käidud, vahendab Associated Press.

Lula lubas vabastamise järel, et jätkab võitlust rahva eest ja paljastab föderaalpolitsei valelikkuse.

Ülemkohtu otsus katab ka teisi nn autopesu juurdlusest lähtunud kohtuasju, millesse on segatud kümneid tipppoliitikuid ja ärimehi Brasiilias. Nüüd saavad nad taotleda oma vabastamist.

Süüdistajate sõnul on ülemkohtu otsus õiglustunde ja korruptsioonivastase võitluse vastane.

Lula toetajad tähistasid aga otsust rõõmuga.

Lula oli Brasiilia president kiire majanduskasvu perioodil, mis laiendas riigi keskklassi. Tema suur heaoluprogramm Bolsa Família aitas miljonid välja vaesusest ja Lula lahkus ametist 80-protsendise toetusega.

Lula isiklikult valitud järglane Dilma Rousseff tagandati aga ametist 2016. aastal. 2018. aasta aprillis pandi vangi ka Lula, kui kohtunikud jätsid jõusse tema korruptsioonis ja rahapesus süüdi mõistva otsuse. See jättis vasakpoolse Töölispartei juhita ja erakond demoraliseerus enne mulluseid presidendivalimisi veelgi.

Pooleli on Lula edasikaebuse arutamine rannaäärse korteri ostmise asjas São Paulo osariigis Guarujás. Lula mõisteti süüdi ka kohtuasjas, mis puudutas väidetavat talu omamist São Paulo lähedal Atibaias.

74-aastane Lula on igasuguseid kuritegusid eitanud. Ta süüdistab endist kohtunikku Sérgio Morot ja prokuröre poliitilises tagakiusamises.

Lula vasakpoolsed toetajad loodavad näha ka Lula süüdimõistva otsuse tühistamist. Järgmisel kuul arutab ülemkohus, kas Moro oli otsust tehes erapoolik.

Parempoolsed avaldavad aga toetust Morole, kes on nüüd paremäärmusliku presidendi Jair Bolsonaro justiitsminister.

Lisaks endisele presidendile võib vabadusse pääseda vähemalt 4895 kinnipeetavat.

Enamiku analüütikute sõnul ei puuduta otsus vägivaldseid kurjategijaid. Kohtunik Alexandre de Morães ütles, et nemad jäävad trellide taha, sest kohtunikud on neile määranud tõkendvangistused.