Teadusesse lisaraha suunav eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mille eesmärk on panna seadusega paika, et riigieelarvest tuleb teadus-ja arendustegevusele eraldada üks protsent sisemajanduse kogutoodangust (SKP).
Sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõuga soovitakse tagada riigipoolne teadus- ja arendustegevuse stabiilne finantseerimine tasemel üks protsent SKPst, toetades seekaudu laiapõhjalist ühiskonna arengut ning soodustades ettevõtluse suuremat lisandväärtust.
Algatajad põhjendasid, et mahajäämus teadus- ja arendustegevuse rahastamisel pidurdab Eesti liikumist teadmistemahuka majanduse poole. Teadlaste tööturg on rahvusvaheline ning piiratud teadus-ja arendustegevuse rahastamine sunnib Eesti teadlasi lahkuma parema teadus- ja arendustegevuse rahastusega riikidesse.
Seaduse täiendus näeb ette, et kooskõlas teadusleppega jõuab rahastamine sellele tasemele kolme aasta jooksul ehk aastaks 2022.
2018. aasta detsembris sõlmisid erakondade esimehed koos teadlaste ning tööandjate esindajatega Kadriorus rahvusliku kokkuleppe, et kolme aastaga tuleb jõuda selleni, et riik toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist protsendini SKPst ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel.
Mai lõpus taganes valitsus riigieelarve strateegiat planeerides sellest plaanist ning teatas, et rahastus jääb senisele 0,71 protsendile SKP-st. Samas lubasid kõik koalitsioonierakonnad enne märtsis toimunud riigikogu valimisi teaduse rahastamist suurendada, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond suisa kahe protsendini.
