Kuna Voltri hinnangul jõuti miinimumpakkumiseni, siis õpetajad streikima ei hakka. “Küll aga tähendab see seda, et uuel aastal peab ka õpetajate palk tõusma,” lisas ta. Õpetajad soovivad, et nende alampalk jõuaks Eesti keskmise palga tasemeni, kuna paljudes koolides makstakse õpetajatele alampalka. „Me kõik soovime ja tegutseme selle nimel, et õpetajaamet oleks üha enam ühiskonnas väärtustatud ja õpetajate palk kasvaks. Eile valitsuses heakskiidu saanud riigieelarves tehtud valikud seda tahet ka kinnitavad,“ sõnas haridusminister Mailis Reps.

Seni oli õpetaja madalaim brutotasu 1250 eurot. Tuleval aastal peaks Eesti keskmine palk olema 1484 eurot. Statistikaameti andmetel oli tänavu juunis keskmine brutopalk 1445 eurot. See tähendab, et tuleval aastal tõuseb õpetajate palk 5,2 protsenti. “Lootsime küll seda, et tõuseb vähemalt 10 protsenti,” märkis Voltri. Selle stsenaariumi kohaselt oleks palk tõusnud 125 eurot.

“Küll aga on oluline, et palgatõus jätkuks järgmistel aastatel, juba praegu on õpetajatega kitsas käes,” põhjendas Voltri. Läinud aastal valminud OSKA raporti järgi jääb Eestis 2025. aastaks puudu 300 loodusainete õpetajat. Alles mõned kuud tagasi suvel seisis tööportaalides ning ajalehtedes omajagu kuulutusi õpetajate leidmiseks.

Hinnanguliselt õpib Eesti koolides 150 tuhat last ja noort ning neid harivad 25 400 õpetajat. Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik.

Eesti 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat, mis on viis aastat enam OECD riikide keskmisest. Sealjuures on 54 protsenti Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat, OECD liikmete vastavaks näitajaks 34 protsenti.