Mis eesmärk on riigikogus tegutsevatel toetusrühmadel?
Mitmete riigikogu toetusrühmade juht ja liige, Isamaa fraktsiooni kuuluv Tarmo Kruusimäe ütles Delfile, et erinevate toetusrühmade aktiivsus on väga erinev. Nii on mõned neist korraldanud päris mitmeid üritusi ja teised pole isegi kordagi koos käinud. Toetusrühmade mõte on Kruusimäe sõnul olla ka kontaktiks inimestele, kes soovivad mingis küsimuses riigikogu poole pöörduda. Toetusrühmade kokkusaamised ei pea tema sõnul olema formaalsed koosolekud, vaid võivad olla ka tavalised kohtumised.
Ühenduste ja toetusrühmade kaudu saavad riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Näiteks tegutsevad riigikogus eesti keele võõrkeelena õpetamise toetusrühm ning Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm.
Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid võivad ühendusi moodustada oma vaba tahte alusel ja põhimõtteliselt piiranguteta. Ühenduse esimees esitab riigikogu juhatusele teatise, milles peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ja sellesse kuuluvate riigikogu liikmete või fraktsioonide nimed. Juhatus informeerib ühenduse moodustamisest ka teisi riigikogu liikmeid. Selle, kuidas oma tegevust korraldada, otsustab ühendus omal äranägemisel. Ühenduste tegevusperiood on neli aastat ehk riigikogu ühe koosseisu volituste aeg.
Eestis on tegutsenud ka sellised parlamentaarsed ühendused nagu „Kungla rahvas“ ja „Puruvanakesed“. Neist esimene moodustati 1994. aastal eesmärgiga lahendada praeguse Hiltoni koha peal asunud Kungla hotellis elanud riigikogu liikmete olmeprobleemid, teine aga 1992. aastal eesmärgiga koondada enda tiiva alla Riigikogu eakamad liikmed.
Kokku on riigikogus praegu 55 toetusrühma ja üks ühendus.
