Tänase valitsuse ministrid väidavad, et tehnoloogia kasvatab julgeolekut, kiirendab lennueelseid kontrolle ja võib lõpetada vedelike ja sülearvutitega reisimise piirangud, vahendab uudistekanal BBC.

Haiglates kasutatavate CT-skanneritega sarnaseid seadmeid paigaldatakse juba Londoni Heathrow' lennujaama.

3D läbivalgustusseade annab reisija koti sisust selgema pildi, mida julgestustöötajad saavad kontrollimiseks sisse suumida ja iga nurga alt uurida.

Tänapäeval on võimalik käsipagasisse võtta vedelikke ainult juhul, kui selleks kasutakse üheliitrist läbipaistvat korduvsuletavat plastkotti, kuhu võib panna vedelikke pakendites, mis on väiksemad kui 100 milliliitrit.

Taoline reegel kehtib alates 2006. aasta novembrist, mis oli leevendus täielikule vedelike keelule, mis kehtestati kolm kuud varem, kui briti politsei teatas, et nad said jälile kurjategijatele, kes soovisid õhku lasta kuni kümme lennukit, kasutades joogipudelitesse peidetud lõhkeainet.

Uutest plaanidest teatades ütles peaminister Boris Johnson, et skannerid vähendavad reisijate jaoks vaeva ja parandavad turvalisust. "Tehes reisimise Suurbritannia lennujaamade kaudu lihtsamaks kui eales varem, aitab see uus seade suurendada meie lennujaamade olulist rolli Ühendkuningriigi positsiooni kindlustamisel ülemaailmse kaubanduse, turismi ja investeeringute sõlmpunktina," lisas ta.

Heathrow lennujaama teatel kulub järgmise paari aasta jooksul tehnoloogia kasutuselevõtuks 50 miljonit naela, millega sellest saab esimene Suurbritannia lennujaam, kuhu paigaldatakse seadmed, mida hakati testima juba 2017. aastal.

Lennujaama tegevjuht John Holland-Kaye ütles, et see muudab lennukiga reisimise "vähem häirivaks", sest uute läbivalgustusseadmetega on võimalik näha, mis vedelikke reisija kaasa võttis ilma, et need tuleks kotist välja võtta.

Transpordisekretär Grant Shapps sõnas, et uus tehnoloogia tähendab seda, et "sokke ja aluspesu ei ole enam vaja lennujaamas kotist välja tirida, eraldamaks muust pagasist vedelikke ja sülearvutit".

Ta lisas, et muudatuste eest maksavad lennundusettevõtted, mitte maksumaksjad. Uuenduslikku tehnoloogiat kasutavad juba USA lennujaamad, sealhulgas Atlanta Hartsfield-Jackson ja Chicago O'Hare.