Täbaras seisus lendoravatele puhuvad uued ja paremad tuuled

Sel aastal läbi viidud seire tulemused näitavad, et lendoravate asustatud elupaikade arvu langus on peatunud ja pöördumas tõusule. Samas ei saa väidet lendoravate arvu languse peatumisest laiendada kogu Eestile.

Kui veel möödunud aastal oli teada vaid 46 lendorava asustatud leiukohta, siis tänavu on selliseid kohti Eestis juba 71.

Keskkonnaameti projektiekspert Uudo Timm ütles, et kui varem võis lendoravat kohata erinevates Eesti osades, siis nüüdseks on ta säilinud vaid Viru- ja haldusreformi tulemusel ka Jõgevamaal. Seega, vaatamata sellele, et üle kümne aasta on lendoravate asustatud leiukohtade arv taas täitmas keskkonnastrateegilist miinimumeesmärgi piiri, ei tähenda see, et loomade asurkond oleks nüüd heas seisus.

„Lendorava levila on ka Kirde-Eestis killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad ainuüksi pika vahemaa tõttu võimelised suhtlema," sõnas Timm. "Väiksemates asurkonna osades on ilmnenud sugulusristumist, mis pikemas ajaskaalas võib viia selle grupi väljasuremiseni.“

Samuti vajab uurimist, millist pikaajalist mõju avaldavad lähiminevikus tehtud ulatuslikud metsaraied ning nende tulemusel kujunenud ebaühtlane metsastruktuur.

Asustatud kohtade arvu tõusule Kirde-Eestis on kaasa aidanud mitmeid tegurid. Eksperdi sõnul on näiteks viimase kümne aasta jooksul tehtud töö lendorava teadaolevate kohtade kaitsel, mis on ära hoidnud elupaikade maha raiumise. Ka on vahepeal isolatsioonis olnud ja tühjaks jäänud elupaikadele hakanud noorendike abil tekkima taas noor mets, mida lendoravad saavad liikumiseks kasutada ning pääsevad neid alasid taasasustama.

Samuti alustati möödunud aastal EL LIFE-programmi toel Eesti-Soome ühisprojekti, mis keskendub lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele.

Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) Punase nimestiku kriteeriumite järgi kuulub lendorav Eestis kriitiliselt ohustatud liikide hulka.