Nõmmelased ei taha Pääsküla rabametsa elumaju

Nõmme Rännaku puiestee elanikud said juuli alguses kirja osaühingult Dikapro, kes soovis neilt kooskõlastust muuta mitmed Pääsküla rabametsa äärsed kinnistud praeguse metsa- ja pargiala asemel elamumaaks, et sinna maju ehitada, vahendab ERR. Selline plaan ei meeldi nii kohalikele kui ka Nõmme linnaosale, kes ei pea seda põhjendatuks ega sobilikuks.

Tänavu 8. juulil saatis osaühing Dikapro, keda esindab Andres Shapura, Lemmiku 50 ja Nugise 19 omanike nimel naaberkinnistute omanikele pöördumise, kus soovis kooskõlastust, et algatada umbes 14,5 hektari suuruse maa-ala kinnistutel muudatus, nii et nende praegune juhtfunktsioon - metsade, parkide ja looduslike haljasalade maa-ala - muutuks elamumaaks.

Muudatus puudutaks kinnistuid aadressiga Lemmiku 44 ja 50, Nugise 19 ja Rännaku puiestee 30, 30a ning 32.

Kohalikud mõtet ei toeta

Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige Kadi Alatalu ütles, et kui metsa tahetakse täis ehitada ja maa sihtotstarvet muuta, on see põhimõtteline küsimus.

"Eestis on levinud selline komme, et planeeringuga saab muuta maa sihtotstarvet. Hea küll, on mets, aga teeme uue planeeringu ja võtame selle sihtotstarbe, mis meile sobib, enamasti elamumaa. See on väga kahetsusväärne, sest nii juhtubki, et ehitatakse valedesse kohtadesse ja kahjustatakse loodust või näiteks varasemaid naabreid," selgitas ta.

Samuti pelgavad kohalikud, et kui soisele alale teid rajama ja ehitust ette valmistama hakatakse ning siis peaks tulema majanduslangus, on kogu mets ja fauna rikutud ja arendus jääb pooliku prügimäena seisma.

Varasematel aastatel on mitmed Nõmme linnaosa vanemad ja Tallinna linnavõimud kinnitanud, et üldplaneeringu järgi tuleb seda maa-ala säilitada metsa, pargi ja haljasalana ning planeeringut muuta ei ole plaanis.

Ka Nõmme praegune linnaosa vanema asetäitja Kristjan Kuusik ütles ERR-ile, et kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist elumaaks ei pea Nõmme linnaosavalitsus sobilikuks ja põhjendatuks.