FOTO | Läänemeres vohavaid sinivetikaid on ka satelliitpildilt näha
Sinivetikad ehk tsüanobakterid suudavad elada peaaegu kõigis keskkondades - veekogudes, niisketel pinnastel, puukoortel, polaaraladel, troopikas ja soolases vees.
Sinivetikaid leidub vees alati, kuid massiliseks levimiseks vajavad nad vähemalt nädalajagu sooje tuulevaikseid ilmu ja toitaineid – eelkõige lämmastikku ja fosforit. Lämmastikku on nad võimelised omastama nii veest kui ka õhust, samas fosforit ainult veest.
Eestis ei ole teada sellistest juhtumitest, kus peale sinivetikarikkas vees ujumist oleksid inimesed saanud tõsiseid tervisekahjustusi.
Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla suures koguses sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikumatel inimestel võib põhjustada nahal lööbeid, silmade kipitust, nohu. Sellise vee allaneelamisel on tõsiseid mürgitusi täiskasvanutel harva. Eelkõige on ohustatud väiksed lapsed, allergikud ja vanemad inimesed, edastab terviseamet.
