Haridusministeerium tahab koos põhikooli lõputunnistusega anda Eesti kodakondsust
Selliseid noori, kellel pole Eesti kodakondsust õpib haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul Eesti koolides 4500.
"Eelnõu kohaselt ei tähendaks testi edukas sooritamine automaatselt kodakondsuse andmist, vaid muudatusega luuakse õpilasele võimalus üht testi sooritades täita Eesti kodakondsuse saamise tingimused," selgitas Hollo.
Muudatus tuleneb valitsuskoalitsiooni paika pandud 100 päeva eesmärkidest. "Korraldame kõigile soovijatele põhikooli lõpus riikliku tasemeeksami ühiskonnaõpetuses, mis on võrdsustatud kodakondsuseksamiga. Lisaks sellele toimub eesti keele lõpueksam. Mõlema eksami positiivsel sooritamisel on võimalik seaduses sätestatud nõuete täitmisel taotleda isikul Eesti kodakondsust," seisab kavas.
Eelnõu muudab mugavaks nende noorte elu, kes peaksid kodakondsuse taotlemisel tegema sarnase testi, kus hinnatakse nii keeleoskust kui ka teadmisi Eesti riigist. Kuna planeeritud testid on kohustuslikud kõikidele koolilõpetajatele, väheneb eelnõuga kaasnevalt ka riigi halduskoormus.
Eelnõu järgi pole enam tulevikus kohustuslikke põhikooli lõpueksameid ehk noortel jäävad tegemata matemaatika, eesti keele ja valikaine eksamid, mille tulemust üldiselt edasiõppimisel ei vaadatagi.
"Edaspidi otsustab selle üle, kas põhiharidus on omandatud ja õppekava läbitud, kool ise," sõnas Hollo.
Tulevikus jääb seega põhikooli lõpetamiseks vaid paar eeltingimust: kõik viimase õppeaasta hinded peavad olema "rahuldavad" ning paika jääb kohustus valmistada kolmanda õppeastme vältel ette loovtöö.
Uued testid on tagasisidestamiseks kooli töö kohta ning annavad ülevaate õpilase arengust. Kuigi eesti keele (nii emakeelena kui ka teise keelena) testid on kohustuslik koolidel läbi viia, pole vajalik nende edukas sooritamine, et põhikoolidiplom kätte saada.
Kodakondsuse taotlemiseks põhikoolis tehtud testi tasemelt on siiski paika pandud eeldus, et käes peab olema vähemalt 60% punktisummast. See tase on võrdne B1 keeleoskusega.
Eesti kodakondsuse eksam, mida ka juba eesti kodakondsusega noored kirjutama peavad, meenutab oma sisult ühiskonnaõpetuse eksamit. Seal on üldised küsimused Eesti põhiseaduse, omariikluse ning õiguste kohta.
Näiteks küsitakse testis järgmist:
1) Eesti riigikorra põhialused, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse I ja III peatükis;
2) igaühe põhiõigused, vabadused ja kohustused, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükis;
3) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtu pädevus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele;
4) Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimused ning kord vastavalt „Kodakondsuse seadusele”.
See, millal toimuvad testid õppeaasta lõikes ning kas uus mudel aitab hajutada ka gümnaasiumikatseteaegset stressitaset ning pinget, mis noortele langeb, sõltub koolist.
"Koolid saavad ise SA Innovega kokku leppida pikemaajalise plaani, millisel aastal millistes testides osaletakse. Nii muutub testimissüsteem koolide jaoks paindlikumaks, tagasiside saamist saab ette kavandada," selgitas Hollo. Seega võivad testid vastavalt kokkuleppele toimuda ära juba varem, näiteks 9. klassi sügisel, või jäävad edaspidigi hiliskevadesse.
Tegemist on seaduseelnõuga, mille peab esmalt heaks kiitma valitsuskabinet. Kui see korda õnnestub, läheb eelnõu arutlusele riigikogus.
