Me elame Prantsusmaal Lyoni lähedal ning nädala lõpuks tõusevad kraadid 40-ni. Lastel kestab kool veel kaks nadalat ning klassid pole varustatud
kliimaseadmetega. Lapsevanemad panevad lastele kaasa veepudeleid, veespreisid ning lehvikuid. Katusealustelt korrustelt-klassidest tuuakse lapsed alumistele, kus on jahedam. Siin adapteerutakse.

Pealelõunal võivad väiksemad lapsed ka koju jääda. Aknaid hoitakse lahti kella poole kümneni hommikul, siis pannakse aknad kinni ning luugid-katted ette. Meie paneme isegi tekid seestpoolt veel ette, et kuumust tagasi peegeldaks.

Meil on kodus ka kliimaseadmed, seega meil pole suurt häda midagi. Ka mehe vanemate koju paigaldasime kliimaseadmed, et tema 80-aastase isa tervis ei kannataks kuumuse tõttu absoluutselt. Paljudel vanematel inimestel seda onne pole.

Arvatavasti on kiirabil sama palju tööd nagu eelmistel aastatel kuumaga. Vahepeal oli tunne, et kiirabiautod sõitsidki tänavatel juba väikeste vahedega edasi tagasi. Homme on väiksemal, viieaastasel pojal oma klassiga koolireis 36-kraadisesse Lyoni. Õnneks laheb mul ka abikaasa
kaasa. Külastatakse akvaariumi ning suurt, varjulist linnaparki. Õnneks :)

Reedel on koolilõpupidu 40 kraadises kuumas. Vat seda ma küll ei tea, kuidas siis läheb.