Muinsuskaitseseadus võeti kiirustades vastu? Allar Jõks: muinsuskaitseseadus on uus kooseluseadus

Vandeadvokaat ning 1. mail jõustunud muinsuskaitseseaduse kritiseerija Allar Jõks tõi välja, et muinsuskaitseseadus võeti vastu ilma rakendusaktideta, mistõttu on seda keeruline rakendada.

"Muinsuskaitseseadus on uus kooseluseadus? Seaduslikkuse põhimõte tähendab, et seaduse jõustumisega samaaegselt jõustuvad ka seaduse rakendusaktid.

Muinsuskaitseseadus jõustus 1.mail 2019 ja sisaldas 19 volitusnormi ministrile rakendusakti st määruse kehtestamiseks. Enamus nendest (12) on tänase seisuga kehtestamata. Teisisõnu, seadus kehtib aga rakendada on teda keeruline kui mitte võimatu.

Kes vastutab? Populaarne oleks ajada KEI kaela. Peeglisse vaatamise koht on aga Riigikogu eelmise koosseisu kultuurikomisjonil ja Muinsuskaitseametil, kes vaatamata kriitikale lükkasid eelnõu jõustumist ebarealistlikult varajaseks," kirjutas Jõks oma Facebooki lehel.

Vastuvõetud muinsuskaitseseadust on kritiseerinud kultuurimälestiste omanikud, kelle hinnangul on uues seaduses palju vigu. Suurimaks veaks peeti seda, et seadus ei näe ette kultuurimälestiste säilitamise kulutuste hüvitamist. Muinsuskaitse on kriitikale vastanud, et kultuuriministeerium annab vastavalt vajadusele muinsuskaitseametile lisatoetust, et hüvitada omanikele muinsuskaitsenõudest tulenevad uuringud ja järelevalve.