"See on iseenesest mõistetav, et inimene – vaatamata tema erivajadusele – peab saama iseseisvalt ringi liikuda. See puudutab ka näiteks eakaid või ajutise liikumispiiranguga inimesi," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. "Ligipääsetavast ühistranspordist on avalikult palju räägitud, kuid sellest on vähe abi, kui praktikas puudub võimalus seda kasutada."

Kuuse sõnas, et teadlikkuse ja olukorra paranemiseks on vaja täpseid andmeid valdkonna kitsaskohtadest, mis selguvad tehtavast uuringust. Lõppeesmärk on korraldada transport ümber nii, et see oleks erivajadustega inimestele ligipääsetavam ja neil oleks võimalus seda rohkem kasutada.

Olukorra analüüs ja hinnang vajalike muudatuste maksumusele esitatakse ministeeriumile järgmise aasta alguses.

2018. aasta alguses moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikkonnast peaaegu 20 protsenti. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osakaal aastaks 2040 rahvastikust umbes 27-28 protsendini. Rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadusega inimeste osakaal.

Uuringut rahastatakse riigieelarvest ja SA Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse programmist.