FOTOD | Venekeelsed sildid Eesti raudteejaamades — kas võimuvahetus?!
Kohanimede vahetamine aitab ühelt poolt geograafilisi asukohti ja vahemaid teadvustada, teiselt poolt meenutab aga ajastut, millega kaasnes linnade, tänavate ja muude paikade ümbernimetamine. Sildistamine ja avaliku ruumi ümbernimetamine on esimesed asjad, millega uus võim, uus ideoloogia end markeerib. Samuti on tüpograafia ja stilistika alati ajastuspetsiifilised. Rühmitus SLED toobki venekeelsed sildid avalikku ruumi, et manifesteerida ja aktualiseerida ajaloolist mälu. Siltidega on tähistatud Ülemiste, Keila, Paldiski, Haapsalu, Risti, Kehra, Tapa, Rakvere, Jõhvi, Jõgeva, Tartu, Elva, Puka, Keeni, Võru ja Veriora raudteejaamad.
Kunstiprogrammiga „Siberi lapsepõlv“ mõtestab rühmitus SLED 70 aasta möödumist märtsiküüditamisest, uurides, kuidas on 70 aasta tagune trauma mõjutanud inimeste elusid. Seejuures toome esile erinevad aspektid, millele ei ole küüditamise narratiivis siiani piisavalt tähelepanu pööratud: näiteks kohanemisraskused, millega küüditatud Siberist tagasi tulles Eestis silmitsi olid; märtsiküüditamise mäletamise ja mälestamise feminiinne pool, arvestades, et 20 000 küüditatust olid üle 16 000 naised ja lapsed. Millised olid küüditatute toimetulekumehhanismid? Kuidas on see kollektiivne trauma meie ühiskonda mõjutanud? Kuidas ja miks sellega nüüd 70 aastat hiljem tegeleda?
Rühmitus SLED on kolme aasta jooksul teinud tihedalt koostööd lapsena küüditatutega ja Sibeis sündinutega ning käinud koos nendega uurimisreisidel Siberis.
Ajavahemikul 25. märtsist 14. juunini toimuvad programmi raames näitused, filmilinastused ja muud sündmused üle Eesti kõigis 16 raudteejaamas, kust 1949. aasta märtsis väljusid küüditamisrongid.
Kunstiprogrammi korraldavad: Ave Taavet, Triin Kerge, Marika Alver, Katarina Meister, Liis Juuse, Anne Kaljas, Kalle Keskrand ja Tanel Rander.
