Vastaspooleks on Estonia ehitanud Saksa laevatehas Meyer Werft ning laeva ohutuse eest vastutanud Prantsuse sertifitseerimisorganisatsioon Bureau Veritas, mis on püüdnud takistada juhtumi kohtusse jõudmist.

Kohtuasi algatati esimest korda juba 1996. aastal. Hagi taga oli tollal umbes 1300 hukkunute lähedast ja õnnestuses ellujäänut, kelle sõnul ei olnud laev 1994. aasta septembris Tallinnast lahkudes merekõlblik.

Tallinnast Stockholmi teel olnud laev uppus 1994. aastal ööl vastu 28. septembrit vaid 30 minutit pärast esimest hädakutsungit. Utö saarest umbes 40 kilomeetri kaugusel juhtunud katastroofis hukkus üle 850 inimese.

Rahvusvaheline uurimiskomisjon jõudis 1997. aastal järeldusele, et õnnetuse põhjustas Estonia vöörivisiiri lukustuse purunemine, mille tagajärjel kukkus visiir eest ja vesi tungis laeva autotekile.

Hukkunute omaksed ja ellujäänud on soovinud aastate jooksul uut ja sõltumatut juurdlust katastroofi põhjuste kohta.

Prantsusmaal toimuva kohtumenetluse lahendust on oodata juunis.

Bureau Veritas on AFP teatel keeldunud uuest uurimisest, sest umbes 80 meetri sügavusel merepõhjas lebavat laeva ei ole tohtinud täpsemaks uurimiseks üles tõsta.

Estonia vrakk kuulutati 1995. aastal Soome, Rootsi ja Eesti kokkuleppega hauapaigaks, aga Rootsi televisioon SVT teatas 2014. aastal, et hauarahu on korduvalt ilma loata vraki juurde sukeldudes rikutud.

Rootsi ajalehe Aftonbladet teatel on ilma loata külalised vrakilt ka esemeid kaasa viinud.

Üks asjaga seotud Prantsuse advokaatidest kritiseeris 1980. aastal ehitatud laeva karmide sõnadega.

„Sedatüüpi laevadel ei ole enam õigust merel liikuda, sest need on selgelt ohtlikud, nagu ujuvad kirstud,” ütles Maxime Cordier AFP vahendusel.

Cordier’ sõnul nõutakse hüvitist kokku 40,8 miljonit eurot.