Justiitsminister tegi taas välisministrile etteheite: natsionalismi ei saa hukka mõista, vastasel juhul eemalda see oma kõnest!

Järgmise nädala teisipäeval annab välisminister Sven Mikser riigikogus ülevaate välispoliitilisest olukorrast. Valitsus sai võimaluse kõnega juba tutvuda ning justiitsminister Urmas Reinsalu polnud sellega rahul.

Reinsalu kirjutas Mikserile kirja, milles heitis viimasele ette, et too käib liiga kergekäeliselt ning hukkamõistvalt ümber natsionalismi mõistega.

"Palusin arutelu ettekande üle avada, sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionalismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfäärise väärtustamine ja isolatsioonis," kirjutas Reinsalu.

"Ma ei ole rahvusluse sellise käsitlusega absoluutselt nõus. Eesti keele tähenduses on natsionalism rahvuslus. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionalismi ehk rahvuslust kui samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilmingut, suunatud oma rahvuse säilitamisele ja põlistamisele," tuletas Reinsalu meelde.

Reinsalu leiab, et rahvusluses ei ole midagi halba ning riikide suveräänsuse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemidele.

Justiitsministri hinnangul on rahvusluse käsitlus väär ning Mikseri kõnes on omistatud sellele terminile halvustav tähendus.

"Eesti Vabariik on rahvusriik ja rahvuslus on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus," kirjutas Reinsalu.

Kuna Mikser puudus neljapäevasel valitsuse istungil ning teda asendas erakonnakaaslane, töö- ja terviseminister Riina Sikkut, siis ei olnud võimalik Reinsalul oma etteheiteid kohapeal adresseerida.

"Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Sinu äraolekul tektsi muuta. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga mul see probleemiasetus nimetatud küsimuses edastada välisministeeriumile," vahendas Reinsalu oma mõtteid. Ta palus Mikseril eemaldada kõnest viide natsionalismile

Välisminister Sven Mikser edastas päringule natsionalismi puudutava osa oma teisipäevasest kõnest:

„Tahan lõpetuseks veelkord rõhutada, et Eesti huvid lähtuvad meie väärtustest. Meie huvid on parimal moel kaitstud liberaalsete väärtuste ja reeglitel põhineva koostöö edendamisega. Eestil on oma saja-aastases ajaloos iseseisva riigina läinud hästi, kui liberaalne väärtusruum on rahvusvahelisel areenil domineerinud ja olnud kaitstud. Euroopal on hästi läinud, kui rahvusvaheliste Tahan lõpetuseks veelkord rõhutada, et Eesti huvid lähtuvad meie väärtustest. Meie huvid on parimal moel kaitstud liberaalsete väärtuste ja reeglitel põhineva koostöö edendamisega. Eestil on oma saja-aastases ajaloos iseseisva riigina läinud hästi, kui liberaalne väärtusruum on rahvusvahelisel areenil domineerinud ja olnud kaitstud. Euroopal on hästi läinud, kui rahvusvaheliste suhete süsteemi märksõnadeks on olnud reeglitepõhisus ning riikide suveräänsust austav koostöö. Meie kontinendi tumedamad peatükid seevastu on kirjutatud ajal, mil piiratud rahvuslik enesehuvi on seatud ettepoole rahvusvahelisest koostööst või kui liberaalseid ideaale, väärtusi ja vabadusi on maha surutud ja hävitatud.

Kui demokraatial, turumajandusel, kodaniku- ja inimõigustel, õigusriigil ning solidaarsusel põhinev väärtusruum on kellegi meelest Euroopale koormavaks muutunud, siis peame ka küsima, mis on alternatiiv? Kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted? Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionalismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega? Rahvusvaheliste suhete süsteemi märksõnadeks on olnud reeglitepõhisus ning riikide suveräänsust austav koostöö. Meie kontinendi tumedamad peatükid seevastu on kirjutatud ajal, mil piiratud rahvuslik enesehuvi on seatud ettepoole rahvusvahelisest koostööst või kui liberaalseid ideaale, väärtusi ja vabadusi on maha surutud ja hävitatud," lõppeb kõne.

Välisministeeriumi pressiesindaja Armo Vask võttis kõne kokku: "Nagu tekstist näha, siis pole Urmas Reinsalu viidatud sõnakasutus kuidagi seotud Eesti sisepoliitikaga, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühisest väärtustest ning igaühe piiratud rahvuslikest huvidest,".