"Interpol on lisaks rahvusvaheliste tagaotsimiste jagamisele politseile oluline operatiivinfo jagamise koostöövõrgustik, milles on 194 riiki. Presidendil on ennekõike esinduslik funktsioon ja ta kujundab organisatsiooni suunda, igapäevatööd juhib peasekretär," ütles Pärkna.

"Presidendi hääletamisel andis Eesti oma hääle Lõuna-Koera kandidaadile Kim Jong-yangile, kes on olnud viimased kolm aastat Interpoli asepresident, teab organisatsiooni olemust ja on kursis peamiste suundadega," sõnas Pärkna.

"Teise kandidaadi poolt hääletamine oli võimatu, sest meil puudub igasugune sisuline operatiivkoostöö Venemaaga," märkis Pärkna.

Rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol presidendiks valiti lõunakorealane Kim Jong-yang, kuigi varem kardeti laialdaselt, et selleks saab Vene siseministeeriumi kindralmajor Aleksandr Prokoptšuk.

Kim valiti ametisse Interpoli 194 liikmesriigi poolt aastakongressil Dubais. Uudisteagentuuri AP teatel sai ta vähemalt kaks kolmandikku poolthäältest.

Enne valimisi väljendati üle maailma üha valjuhäälsemalt muret, et Prokoptšuk kasutab Interpoli presidendi ametit ära Venemaa huvides ja president Vladimir Putini kriitikute sihikule võtmiseks.