Kui vabariigi valitsus "katuserahasid" jagas, jäi meediale silma, kuidas valitud projektid olid tihtipeale mõne koalitsioonipartneri poole tugevalt kaldu - olematu eesmärgiga sihtasutuse loomine, puuduva lasteaia renoveerimine või varem planeerimata ujulaehitus. Neile, ajakirjanduses kajastust leidnud, kurioossetele näidatele lisandus hiljem ka suisa kurvaks tegevaid - näiteks Antsla volikogu pöördus valitsuse poole "katuseraha" sihtotstarbe muutmiseks. Järelikult pole antud skeem teeninud sugugi omavalitsuste plaane. Ajakirjanduses ilmunud materjalide põhjal palusime riigiprokuratuuril uurida säärase rahajagamise vastavust korruptsioonivastastase seaduse normidele. Menetlus jäi algatamata, kuna riigikogu tõstis kunagi riigieelarve menetluse korruptsioonivastase seaduse mõju alt välja. Järgi jäid kahtlused ning poliitika rikutud maine.

Kuldne lõõg

Jääb mulje, et regionaalsete investeeringute peamiseks sihiks pole mitte objektid, vaid nendele eraldatava raha abil omavalitsusjuhtide hoidmine valitsusparteide lõa otsas. Kuni parlament seda ei muuda, jääb ta alatiseks Eestis usaldusväärsuse tabelis eelviimaseks institutsiooniks.

Nüüd on seda võimalik teha - parandada valitsuse viga ja aidata kohalikke omavalitsusi vajalike investeeringute tegemisel. Riigikogu saab eelarve teise lugemise võtta vastu muudatusettepanekuid ja vajaliku muudatuse sisu on lihtne. Tuleb suunata "katuserahaks" planeeritavad summad ka tegelikkuses piirkondlikeks investeeringuteks, mille jagamise põhimõtted oleksid kõigile selged, otsustusprotsess läbipaistev ning võimalus taotleda ei sõltuks omavalitsusjuhi erakondlikust kuuluvusest. Toetuse otsustamise saab suunata maakondlikele omavalitsusliitudele, mille juhtorganitesse kuuluvadki reeglina kõigi omavalitsuste juhid. Otsustagu konsensuslikult, mis on nende piirkonna inimestele vajalik ja kuhu see raha kulutada.

Meie ettepanek

Regionaalsetest investeeringutest võib jääda välja pealinn ja selle lähiümbrus ning Tartu linn. Ülejäänud piirkonnad saavad raha näiteks proportsionaalselt elanike arvuga. Arvestades siiani erakondade tagatubades jagatud summasid, saaksid näitekst Põlva ja Valgamaa kumbki miljoni euro jagu investeeringud, Võrumaa - umbes poolteist miljonit, Viljandimaa - kaks miljonit ja nii edasi. Selle raha saab juba ühtteist rohkem teha, kui vaid mõnda katust remontida.

Siiani on omavalitsused virelenud suures ressursipuuduses ning keskmiselt läheb pea pool investeerimiserahast ainult koolimajade renoveerimisse ja ehitusse. Muu taristu jääb vaeslapse ossa. Pakutav lahendus aitaks parandada nii omavalitsuste probleeme, kui ka muuta riigivalitsemist ausamaks ja läbipaistvamaks.